muna katki läeb, oma munast ilma jäeb." Mängiti ka ,,Jooks munaga" mängu. Igal jooksjal on käes lusikas munaga. Joostakse võidu määratud punktini. Mängu mõte on see, et muna peab püsima lusikal. 2.5. Jaanipäev Jaanipäeva, iidset suvepüha, mid pärast ristiusu levimist üle kogu Euroopa seostati kirikukalendris Ristija Johannese mälestuspäevaga, tähistatakse 24. juunil. Selle püha tähistamise kombetalitused pärinevad põhiliselt ristiusueelsest ajast ja on kõigil Euroopa rahvastel valdavalt sarnased püha peetakse öösel, süüdatakse lõkked, lauldakse, tantsitakse, hüpatakse üle lõkke, punutakse pärgi ja korjatakse taimi. Eesti rahvakalendris on jaanipäev tähtsaim suvine püha. Tähistati kevadtööde ja noorte lõbutsemisperioodi lõppu ning heinateo algust. Rahvausundi järgi põlevad jaaniööl rahaaugud ning õitsevad sõnajalad. Sõnajalaõite leidmine arvati toovat suurt õnne.
nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk- Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. · Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga). Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja kolmas 1293. aastal, mil rajati ka Viiburi linnus. Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome
pilgarit pidades on andmeid aastast 1441. Kinnistumiseni kristliku jõulutähistuse kombestikku kulus veel paarsada aastat. Niisiis oli jõulupuukomme levinud linnades ammu enne jõudmist eesti talupojakultuuri. Eesti kohta on andmeid kuuse toomisest Kristuse sünnipüha tähistamiseks 19. sajandist (nt. on mainitud vaeslastele jõulupuu korraldamist 1837. a. Tartus). Vaatamata sellele, et komme kodunes kuuluvana nimelt jõulupühade juurde, säilitas see midagi oma ristiusueelsest minevikust. Nimelt ei viida traditsiooniliselt jõulupuud välja kohe pärast Kristuse sünnipäeva, vaid alles pärast kogu jõuluaega kolmekuningapäeval (6. jaan.). Eesti maarahvas sai jõulupuukombega tuttavaks mõisate kaudu. Mõisa-jõulupuule kutsuti koos mõisa-ametmeeste ja -teenijatega ka nende lapsed. Kuuse juures lauldi kirikus lauldavaid ning Saksamaalgi hästi tuntud jõululaule. Mõnedki neist on tänini jõulutähistusse püsima jäänud.