niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter,tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid Ülemine noolurge, alumine noolurge, sirgurge, urgete kokkuvool, ristiurge, sigmaurge, sisemine kägiveen, ülemine ja alumine koljuurge, korgasurge Ülemine ja alumine koljuurge, sigmaurge, ristiurge ja urgete kokkuvool Lümfikapillaaridesse kogunenud koevedelikku nimetatakse lümfiks Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere,
Pea ja kaela piirkonna peamine venoosne magistraalsoon on sisemine kägiveen, mis kogub venoosset verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Veenid, mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal, suubuvad peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. Nendesse valgub venoosne veri ka silmast, sisekõrvast ja kolju luudest. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks peaajust. (sisemine kägiveen-sigmaurge-ristiurge-urgete kokkuvool-sirgurge-ülemine noolurge-alumine noolurge) Peaaju kõvakesta urked: · Ülemine noolurge kulgeb suuraju sirbi ülaküljel. · Alumine noolurge kulgeb suuraju sirbi alaküljel. · Korgasurge ümbritseb türgi sadulat. · Ülemine ja alumine kaljuurge ühendavad korgasurget sigmaurkega. · Sirgurke tagumise otsa juures moodustub urgete kokkuvool, seetõttu on kõik urked üksteisega ühendatud.
Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile
Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile.
annaabi.ee 
