Vanast Testamendist. Inglased samastasid end vana juudi rahvaga, nende kannatuste ja võitlusega. Sellised teosed mõjusid virgutavalt nende rahvuslikule iseteadvusele. See oligi üks Händeli oratooriumide suure menu põhjuseid. Händeli kuulsaim teos on oratoorium "Messias", mille peategelaseks on Jeesus Kristus. Esimeses osas räägitakse Kristuse saabumise ettekuulutusest ja tema sünnist, teine osa on pühendatud Kristuse kannatustele ja ristisurmale. See osa lõpeb kuulsa "Halleluuja" kooriga, mis kuulutab Jeesuse ülestõusmist. Kolmanda osa teemaks on lunastus ja igavene elu. "Messias" sai väga populaarseks - juba Händeli elu ajal kanti teda ette vähemalt 50 korda. 5 6 Pildid Kasutatud kirjandus http://209.85.129.132/search? q=cache:iDEJU_6c1eIJ:kultuur.edu.ee/muusika_opmat/Oppematerjalid http://et.wikipedia
Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Saksamaal Herrnhutis oma asunduse ja 1727. aastal ka hernhuutlaste koguduse. Vennastekoguduse juhiks ning peamiseks teoloogia ja kommete kujundajaks sai krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes 1736. aastal külastas Liivi- ja Eestimaad, andes suure tõuke hernhuutlaste edasisele ning Liivimaa tööle. Vennastekoguduse õpetus keskendus Jeesus Kristusele, tema kannatustele ja ristisurmale. Erilist rõhku panid hernhuutlased isiklikule kogemusele Kristusega, vajadusele usuliselt uuesti sündida ehk ärgata. Liikumise üheks peaeesmärgiks saigi tõelise usu äratamine nii nn kombekristlaste kui ka mittekristlaste hulgas. Taevaskäijate liikumine. Erinevates usundites tuntud taevas- ja põrguskäimise motiiv sai eestlaste ja Läänemaa eestirootslaste usuelus eriti populaarseks alates 1813.1814. aastast, mil uus usuliikumine puhkes kõigepealt Virumaal ja Läänemaal
Saatanal oli raamjutustuse algul selge omaette identiteet ja Iiobil samuti. Miks siis valida Jahve üheks aspektiks Saatan, kuid mitte Iiob? Nende autonoomsuse määras ei näi küll olevat mingit vahet. Kui aga osa tegelasi on võimalik paigutada Jahve`sse, siis ei takista tegelikult miski seda protsessi jätkamast ning see lõpeks jumalikus solipsismis, kus Jumalasse on sisestatud kõik ja Jumalal jääb üle tunnetada ainult iseennast. Ka Kristuse ristisurmale leiab Jung oma teoloogias koha. Ta hülgab traditsioonilise kristliku vaate, mille kohaselt kujutas ristisurm endast inimvõla lepitamist Jumalale. Jung näeb, et ristisurm oli vajalik taastamaks õiglustasakaalu, mis sai rikutud selle läbi, kui Jahve ülekohtuselt piinas peaaegu surnuks lõpuni ustava Iiobi. Ristisurm oli Jumala poolne lepituse otsimine tehtu eest. Jääb küll arusaamatuks, kuidas seab jalule tasakaalu see, kui piinamist
annaabi.ee 
