Esineb seal, kus aluspõhja kivimid on vees teatud määral lahustunud. Karstivormid: (sügavuse järgi) (1) pindmine karst (2)süvakarst. Lasuva pinnakatte paksuse järgi: (1)avatud karst (puudub muld, taimestik) (2)suletud karst (karstuvad kivimid kaetud kvaternaarsete setetega (Eestis). 12. Peamised eoolsed pinnavormid ja eoolsete setete iseloomulikud struktuursed/tekstuursed tunnused. Eoolsed pinnavormid: luited - eelluide, vall-luide, luite tasakaaluline ristiprofiil, luidete liikumine (barhaan, barhaanahelik, ristiluide, pikiluide, paraboolluide, püramidaalluide); tuulevired - amplituud 0.1-100 cm, lainepikkus kuni 20 m.; löss/lösstasandik - homogeenne stratifitseerumata peeneteraline setend mida iseloomustab suur poorsus ja võime hoida vertikaalseid või selle lähedasi seinu. Paksus kuni 100m. Keskmiselt 50% settest moodustab 0.01-0.05 mm materjal. Mineraalselt: kvarts, päevakivid, karbonaadid ja savimineraalid
vee temperatuur kiiresti kahaneb. Infrapuna-(soojus-)kiirgus 760nm- 1mm. Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid- Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab. Jõesäng ja seda iseloomustavad parameetrid- Voolusängi ristiprofiil kontrollib valdavalt veevoolu keskmist kiirust ning sama ristlõikepindala juures voolab vesi kõige kiiremini poolsfäärilises kanalis, kus kontakt vee ja kanali seinte vahel ning seega ka külghõõrdumine on kõige väiksem. Samas on kitsas, kanjonilaadses ja laias- madalas kanalis voolamine tänu suuremalt hõõrdumisele aeglasem. Voolusängi pikkiprofiili kallakust - gradienti - väljendatakse tavaliselt vertikaalse langusena fikseeritud vahemaa jooksul (m/km).
meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb moreenist, teistel on sees aluspõhjakivimitest koosnev tuum. Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis).
Suur viskoossus põhjustab laminaarset voolamist ja suur kiirus turbulentset. Vee voolukiirus on madal põhjapool, kus on hõõrdumine sängi põhjaga, kasvab pinna suunas(max 0,6-0,7d), ning pinna lähedal langeb veidi õhuga hõõrdumisel. Keskmine kiirus ca0,4d põhjast. Sängi põhjas on väga õhuke viskoosne kiht ja laminaarne voolamine(suure hõõrdumise tõttu). Suurema osa erosioonist põhjustab kanalis (voolusängis) voolav vesi. Ristiprofiil näitab vee kanali läbilõiget voolu suunas. (mida suurem kontaktipind, seda kiirem vool) Pikiprofiil näitab voolusängi külje pealt. Settematerjali transport. Saltatsioon-põhja mööda hüpetega liikumine. Kuju järgi ümaraid veeretatakse, lapikuid libistatakse. Suuruse järgi: Savi suspensioonina 13 Liiv saltatsiooniga Kruus saltatsiooniga, veeretades Veerised jms veeretades, libistades
annaabi.ee 
