materjalidel. Selle meetodi puhul surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1- 3000 kgf (9,8- 29430N). Brinelli meetodi kõvadusarv on HBW ja arvutatakse järgmise valemi põhjal: , kus F jõud N D kuuli läbimõõt mm d jälje läbimõõt mm Jälje läbimõõt mõõdetakse reeglina 0,05 mm täpsusega kahe teineteisega ristiolevas suunas ja leitakse keskmine väärtus. Rockwelli meetod sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod on lihtne ja tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus, samuti ka korralik baseerimine töölaual. Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem on jälg, seda väiksem on kõvadus. Metalsete materjalide puhul leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C- skaala,
elektroniga. Madalama energiaga elektronidest moodustuvad -(sigma) side. spsüsiniku kahe risti asuva p-orbitaali kattumisel stabiilsemad sidemed ja kõrgema energiaga elektronidest vastavalt tekib aga kaks pii() sidet, mille maksimaalsed kattumisalad on väiksema stabiilsusega side. Mida väiksema stabiilsusega on samuti teineteisega ristiolevas tasapindades. sidemed, seda reageerimisvõimelisemad on ühendid. Kuna -side 11. Etüünie.asetüleen.Täielikult puhas etüün on võrreldes -sidemega sisaldab kõrgema energiaga elektrone, siis lõhnata,värvusetu,vees lahustumatu,õhust veidi kergem,väga sel põhjusel -side on ka nõrgem side võrreldes -sidemega. Seda plahvatus ohtlik ja narkootilise toimega gaas.Etüüni saamise
vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Amper on muutumatu voolu tugevus, mis läbides kaht teineteisest 1 m kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega lõpmata pikka paralleelset sirgjuhet, põhjustab nende juhtmete vahel iga meetri kohta jõu 2·10-7 njuutonit. Kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti teromdünaamilisest temperatuurist. Kandela on valgustugevus, mida kiirgab 1/600 000 m2 absoluutselt musta keha pinda pinnaga ristiolevas suunas plaatina hangumistemperatuuril ja rõhul 101 325 Pa. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab niisama palju struktuurseid elemente, kui palju on aatomeid nukleiidis 12C massiga 0,012 kg. Struktuursed elemendid peavad olema spetsifitseeritud ja neiks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised osakesed või spetsifitseeritud osakeste rühmad. Lisaühikud: Radiaan on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringi raadiusega.
7. Milline lääts on õhuke? Õhuke lääts Läätse loetakse õhukeseks, kui tema paksus on palju väiksem, kui murdvate pindade kõverusraadiused. 8. Milline on valgusmikroskoobi lahutusvõime? Tavalise valgusmikroskoobi lahutusvõime on parimal juhul umbes 2 m. See on piisav näiteks rakutuumade ja bakterite, kuid mitte enam viiruste uurimiseks. 9. Mis on astigmatism? Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus) 10. Mis on distorsioon optikas? Distorsioon -Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas
http://chemistry.boisestate.edu/people/richardbanks/inorganic/bonding%20and%20hybridization/bondin g_hybridization.htm) Kui liituvad kaks sp-süsinikku, siis sel juhul moodustub süsiniku aatomite vahele üks ühine elektronpaar, kuna kattuvad mõlema süsiniku sp- hübriidorbitaalid ja sinna tekib -(sigma) side. sp- süsiniku kahe risti asuva p-orbitaali kattumisel tekib aga kaks pii() sidet, mille maksimaalsed kattumisalad on samuti teineteisega ristiolevas tasapindades. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 18 Antud protsessi on kujutatud järgmistel joonistel: (Joonisteallikad: http://es.geocities.com/qo_03_enlacecov ) (Joonisteallikad: http://faculty.salisbury.edu/~momitchell/chem_221_visuals.htm ja http://chemweb.ucc
annaabi.ee 
