Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ristini" - 4 õppematerjali

Maarja Magdaleena
2
docx

Maarja Magdaleena

jünger. Jeesus koos oma õpilastega sõi Maarja majas viimase söögikorra, enne kinnivõtmist. Tema maja ülemises toas kogunesid Jeesuse sõbrad, Jeruusalemmast ja lähiümbrusest, pühapäeviti õhtust sööma. Uue Testamendi valise käskirja järgi, suudles Jeesus Maarjat suule. Teised õpilased olid selle peale muidugi kadedad, sest tahtsid ise Jeesusele tähtsuselt esimesed olla. Magdala Maarja maja sai Jeruusalemma algkoguduse keskuseks. Naised järgnesid Jeeususele kuni ristini välja. Seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides, nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema. Maarja Magdaleena oli Jeesuse juures ka siis, kui ta matta tuli. Maarja oli Jeesuse haual kurvastanud ja inglitele mehe lahkumise raskust kurtnud, mille saatel siis Jeesus end temale ilmutas ja palus tal oma poegadele edastada järgneva sõnumi: "Ma lähen üles oma Isa ja teie

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Oidipuse päevik
4
doc

Oidipuse päevik

Olin õnnelik selle hetkeni, kui keegi mees lausus peol, et mina olevat võõraslaps. Tahtsin teada saada, kas see on tõsi, mida see mees mulle ütles ning otsustasin minna maagi juurde. Maag ütles mulle, midagi väga kohutavat, et tapan isa ning magan oma emaga. Mõte sellest, et ma võiksin seda teha, tekitab mul siiani südames kipitust ning rõvedus tunnet. Tulles oraakli juurest välja, kõndisin teepeal, täpsemalt olin jõudnud kolme maantee ristini, kui vanker tahtis mulle otsa sõita.Vankris olid viis meest ja üks käskjalg. Olin endast väljas ning see oli viimane piisk minu karikasse, hetke ajel tapsin ma kõik, peale ühe mehe. Kas tõesti võin mina olla Laiose mõrvar,oh õudust, ei, ei , see ei saa nii olla! Et saada kindlust, et mina ei olnud selle koletu töö süüdlane, lasin Iokastel, kutsuda mehe, kes talle Laiose mõrvast rääkis. Neljas päev- Minu hea elu lõppes katastroofiga

Kirjandus → Kirjandus
85 allalaadimist
Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
5
docx

Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis

kujuteldavate heade või vaenulike jõududega. Kõige püsivamad on olnud inimesele, tema kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid. Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati või lõigati sisse majaseinale ja uksele aga ka sööginõudele, viljakirstule, leivale ja mujalegi. Risti lõikamine puudesse on tõrjemaagiline toiming: Kui surnut viidi, enne surnuaiale jõudmist esimese metsatuka juures lõigati rist puu peale. Siis surnu ei tulnud koju tagasi. Tuli ainult ristini ja sealt edasi ei saanud. horisontaaljoon ­ staatilisus, pärimuskultuuris tähistab horisontaaljoon maisust, materiaalsust, maad kui alust (baasi), silmapiiri (maa ja taeva kokkupuutepind) kui kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega. vertikaaljoon ­ taevas, hing, meesalge, aktiivsus, ühtsust, autoriteeti, jõudu, absoluuti, aktiivset, positiivset, ekstravertset ja maskuliinset. nool ­ kindel suund Algpunktist tekib liikumine, püüd millegi poole

Kultuur-Kunst → Kultuur
5 allalaadimist
Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
40
pdf

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

Pärast riigipiiri kehtestamist jäi Valga­Karksi maantee algusosa Valgast Holdreni Läti territooriumile ning Taagepera, Holdre ja Koorküla inimesed pidid Valka pääsemiseks liikuma ringiga Helme kaudu või kasutama kehva külavaheteed läbi Aitsre ja Mäemõisa.67 See muudatus ongi hilisemal ajal suunanud kogu Valgast väljuva loodesuunalise liikluse tänapäevasele Valga­ Uulu maanteele, mis hetkel toimub suuremal määral nii Viljandi kui Pärnu suunas kuni Karksi-Nuia ristini üht ja sama maanteed pidi. Samas kui varem toimus nii Pärnu kui Viljandi suunaline liiklus Valgast väljudes erinevat aga samas otsemat marsruuti pidi. Esimestel iseseisvusaastatel tundus linna olukord ühenduse pidamisel Eesti suunal olevat eriti keeruline, kuna lisaks loodesuunalise Valga­Karksi maantee läbilõikamisele katkes ajutiselt ühendus ka põhja poole viival Valga­Viljandi maanteel. Tallentsi 1920. aasta

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun