a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk- epitaaf, mille on kavandanud A. Roosileht. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1989. a.
iga kahe aasta tagant peetavatel Rahvusvahelistel Paide Paepäevadel. Iga aasta oktoobris kogunevad jooksusõbrad nii siit- kui sealtpoolt piiri, et võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Seal on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed. Paide vaatamisväärsuseks peetakse ka kohtuhoonet, mis on 18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. 1980-ndatel aastatel valmis üks tähtsaimatest ja suursugustest ehitistest, selleks on Paide Kultuurikeskus. Paides saab ka hästi puhata, näiteks jalutades mööda Lembitu parki, mis planeeriti 1936.-37. a
(võib olla asetatud kiriku lõunaseinas olevasse spetsiaalsesse nissi). ristimiskivi--liiva-või lubjakivist (ka graniidist) õõnsaks töödeldud kivi, mis moodustab nõu ristimisvee jaoks. Varem olid silindrilised või nelinurksed, hiljem karikakujulised. Alates 18.saj. tuli kasutusele ristimisvaagnad. Vanemates kirikutes aga ristimiskivid siiani kasutusel. kupa--ristimisnõu, ristimiskarika kausitaoline ülaosa, mis vahel on kõrge jala küljest eemaldatav. ristimisvaagen--hõbedast või messingist (ristimisvee jaoks) kasutatav vaagen. pühaveenõu--liturgiline nõu kristlikus kirikus, kus oleva püha veega saavad koguduseliikmed end piserdada.Ära aja segi kätepesunõudega! aspergill--püha vee pintsel, pintsel pühitsetud vee piserdamiseks. ampulla--a)palveränduritel kaelaskantav pudel pühade allikate vee, püha mulla ja pühade õlide toomiseks kaugetest paikadest, b) vaas hauatalitustel kasutatavate essentside hoidmiseks. Hoiti komplektidena krüptis,
päeval. Koguduse õpetaja Theodor Lutheri ettepanekul sai kirik endale evangelist Johannese järgi mugandatud nime Jaani kirik. 17. detsembril 1867. aastal pühitseti uus kirik paljude eesti, saksa ja vene soost müürseppade, puuseppade, tislerite, klaasijate, stukimeistrite ja maalrite, sadade heldete annetajate ja koguduse ühise töö vili, arvukate kõrgete külaliste ja suure rahvahulga osavõtul. Uuele kogudusele toodi rohkesti kingitusi: kell, altari lühtrid, kroonlühtrid, ristimisvaagen ja karikas. Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustaud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning õunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu.
Magdaleenat. Pildi kohale retaablil oli kirjutatud tartumurdeline piiblisalm: ,, nida om Jumal ma ilma armastanu". Kümmekond aastat enne kiriku hävimist ehitati hoonesse keskküte ja kujundati ühte kiriku ruumi muuseum, kus hoiti vanu kirikuga seotud esemeid, raamatuid ja dokumente. 1941. aastal Nõukogude vägede pommitamise käigus hävis tules koos paljude muude Tartu hoonetega ka Maarja kirik. Säilisid vaid kiriku seinad, suur kell, mis hiljem viidi Paistu kiriku torni, väike ristimisvaagen, altari krutsifiks, armulauariistad ja praost Willigerode kirjutatud kirikukroonika. Pärast kiriku hävinemist ei lubanud okupatsioonivõimud kogudusel oma kirikut taastada ning 1956. aastal andsin linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale, kuhu viimased ehitasid võimla hävitati kaks säilinud kivikorrust, tornivööndis lammutati seinad kiriku seintega samale kõrgusele ja torni neli massiivset jalga lammutati vundamendini. Spordikomplkeks valmis 1961
annaabi.ee 
