puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel(„Tristan ja Isolde“, „Taavet ja Koljat“, „Simson ja Delila“ Ryssenberchi monstrant- 1m+, kiriku torni meenutav kullatud hõbedast, eestlased kinkisid Peeter I 15. saj. H. Rode tiibaltar Niguliste kirikus ja B. Notke Pühavaimu altar saabusid töökojast. Notke hiigelmaal „Surmatants“ 7,5 m lõik säilinud maalingutega altar mustpeade vennaskonna poolt Bruggeselt tellitud- „Mustpeade altar“ ristimiskivid toodi mujalt esialgu nt. Gotlandist P-E ja Lää-E vapikivi, kenotaaf TLN 15. saj. lõpus lõpetavad gooti ajastu.
elemendina). b) liturgiliste nõude pesemise kauss, preestrite kätepesunõu kiriku tagaruumis (võib olla asetatud kiriku lõunaseinas olevasse spetsiaalsesse nissi). ristimiskivi--liiva-või lubjakivist (ka graniidist) õõnsaks töödeldud kivi, mis moodustab nõu ristimisvee jaoks. Varem olid silindrilised või nelinurksed, hiljem karikakujulised. Alates 18.saj. tuli kasutusele ristimisvaagnad. Vanemates kirikutes aga ristimiskivid siiani kasutusel. kupa--ristimisnõu, ristimiskarika kausitaoline ülaosa, mis vahel on kõrge jala küljest eemaldatav. ristimisvaagen--hõbedast või messingist (ristimisvee jaoks) kasutatav vaagen. pühaveenõu--liturgiline nõu kristlikus kirikus, kus oleva püha veega saavad koguduseliikmed end piserdada.Ära aja segi kätepesunõudega! aspergill--püha vee pintsel, pintsel pühitsetud vee piserdamiseks. ampulla--a)palveränduritel kaelaskantav pudel pühade allikate vee, püha mulla ja
Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus (Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel mitmed suured skulptuurid katoliiklikest pühakutest. Väga vanu ristimiskive, ristimisnõusid Saaremaal ja Põhja- Eestis. Väga vanad ristimiskivid romaani stiilis- sinult ornamentikat, taimefiguure. Üks vanemaid Valjala kirikus (romaani). Gooti stiilsetel ka inimfiguure, enamus on gooti stiilis. Enamik Tallinnas tehtud eesti meistrite poolt. Säilinud ka puuskulptuure altaritel nt. Saaremaal Madonna kuju, 13. saj., tamm, vanim puuskulptuur. (halvasti säilinud). Harjumaal Harju Risti kirikus Kolgata grupi kujud 14. saj. lõpust. Paremini säilinud. Mustpeade altar ehk Maarja altar- pole kujusid, ainult maalingud, tellitud Mustpeade
annaabi.ee 
