nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed
paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. Loodava piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180
tegelikult muutunud olid. Samas ei jäänud Bonifatiuse n. ö kirvemisjon karistamata. Ta suri koos 50 ametivennaga 754 aastal friiside keskel Dokkumis märtrina. P. ansgarius - Üks esimesi 9. sajandi misjonäre, kes tulid Norrasse ristiusku kuulutama. Liivimaa ja Leedu ristimine - Esimesed Liivimaa ristimise püüded said alguse 1165. aastal, kui Eestimaa piiskopiks määrati prantsuse päritoluga munk Fulco, kes käis paganaid tõenäoliselt kahel korral ristimas, kuid suuri poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks koorihärra Meinhard. Tema tegevus oli rahumeelne ning ta ei kutsunud endale appi ristisõdijaid, kuid teda abistasid mitmed vaimulikud, kellest tuntuim on Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Tema piiskopkonna keskus oli Üksküla. Meinhard suutis küll ristida mõned liivlased, kuid paljud neist ütlesid hiljem uuest usust lahti. Kuna rahumeelsest ristimisest ei tulnud
annaabi.ee 
