- pruun sokolaad Flavonoonid (hesperidiin, neohesperidiin, - oranz Tsitrulised nt naringiin) greip, apelsin, sidrun Leukoantotsüanidiinid Flavanonoolid (http://www.tervislikettevotlus.ee/Flavonoi sojas, ristikus d-Complex) TEISED AINED Kvertsetiin - punane Leidub punases sibulas, kirsis, tatras, õunas viinamarjas, pohlad
aga vastavalt 425 ja 492 g kg -1. ADFsisaldus suurenes ´Karlul´ 300-lt 345-le ja ´WL326HQ´l 333-lt 361-le g kg-1.Ühekülgne K väetamine võib suurendada rohusööda Ksisaldust, kuid tasakaalustatud väetamise katses Ksisalduse usutavat tõusu ei olnud. Kasvuperioodi arvestades oli üldiselt I niite KA Ksisaldus kõige suurem. Analüüsiandmete alusel oli kompleksväetise kasutamisel usutav seos K ja P sisalduse vahel kõrrelistes ja ristikus (vastavalt r =0,80 ja r =0,74, P<0,05). Fosfor kuulub asendamatu elemendina valkainete, nukleiinhapete, hormoonide, ensüümide jt tähtsate taimekasvu reguleerivate ühendite koostisse. Rohusöötade P sisaldus kõigub suures ulatuses (1,7-4,3 g kg-1). Katseandmetel oli P sisaldus suurem varasel niitmisel. Kõrreliste (timut, harilik aruhein, karjamaa raihein) kuivaines oli varasemal niitmisel fosforit 3,3- 3,4 g kg-1, hilisemal niitmisel aga 2,7-2,9 g kg-1
Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud. Norras 996 a. sai võimule Olev Tryggvason. Üritas väevõimuga ristiusku kehtestada. Laiemalt juurdus see kuningas Olav Püha ajal, keda hakati peale surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülepea, 1008 a. lasi end ka ristida. Poliitiliseks keskuseks Uppsala. Seal säilitas ka paganausk oma positsiooni pikalt. Ristiusk juurdus XII sajandil, mil asutati Uppsala peapiiskopkond. Alistati ka Soome, kus hakkas kehtima ka ristiusk.
Et hiirte areng on kiire, siis on ka nende eluiga lühike - keskmiselt 1,5 aastat, eriti heades tingimustes kuni 3 aastat. Looduses on põldhiirel vaenlasi ohtralt - kärplased, rebane, kass, kakud, kullid ja isegi metssiga.[7.] 4.1.2.Halljänes Põld on sobiv elupaik halljänesele. Põlluserva teeb halljänes pesa. Teda võib kohata nii lagedal põllul, kartulivagudes kui ka ristikus. Toitu saab halljänes põldudelt aasta läbi. Talvel ja varakevadel sööb ta orast. Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest
annaabi.ee 
