vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 1921 Osales koguteostes ´´Sang´´ ja ´´Bumerang´´ (1925) Ajaleht Kirjanduslik Orbiit toimetaja 1929- 1930 Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid Näidendid Esimene näidend ´´Jumalate mäss´´ 1945 ´´Ristikoerad´´ mis hiljem kandis nime ´´Lembitu´´ : See käsitleb eestlaste XIII sajandi vabadusvõitlust raudrüütlite vastu. Tähtsus Eesti nõukogude luule rajaja Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri kujundamisel Huvitavat Tegeles kergejõustikuga Võitis 1927 ülemaailmsetel üliõpilasmängudel odaviskes kulla 1928 tuli isikliku rekordiga 59.07 Eesti meistriks Tema nimeline tänav Tallinnas Mustamäel
värsipäevik või memuaar. Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi lapsepõlvest ja noorusest. Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta. Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal lõpetamata. Looming, näidendid Esimene näidend „Jumalate mäss“, mis oli luulevormis, kujunes ebaõnnestumiseks. 1945, ilmus „Ristikoerad“, hilisema pealkirjaga „Lembitu“, mis käsitleb XIII sajandi eestlaste vabadusvõtlust raudrüütlite vastu. 1947. aastal mängiti „Ristikoeri“ vabaõhulavastusena Tallinna Lauluväljakul 90 000 vaatajale. Tähtsus Eesti nõukogude luule rajajaid. Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri kujundamisel. F. Tuglas on öelnud: „ Ta luule oli dünaamiline, žestiküllane, aktiivne. Ta
30. aastatel hakkab töölisteema taganema. Luulesse tuleb loodusteema, eksistansiprobleemid, fatalism. 1934 ,,Südasuvi", 1935 ,,Päikese ootel", 1936 ,,Sadamad ja saared", 1937 ,,Ringkäik" (loodusluule ,,Jänes", retrospektiivne ,,Kodu"). On kirjutanud poeeme 1938 ,,Tuhas ja tules", 1939 ,,Valgus ja varjud", 1940 ,,Maakera pöördub itta", 1945 kirjutas sonette, näidendid : 1933 ,,Jumalate mäss", 1937 ,,Esimene pääsuke", 1941 ,,Pühajärv", 1941 ,,Ristikoerad" 9) Betti Alver elu ja looming Betti Alver 1906-1989. Elisabeth Lepik. Sündis 23. novembril Jõgeval. Isa raudteetööline. Tahtis saada näitlejaks. 1924 lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi. Õppis TÜ-s 1924- 1927 filoloogiat. Esimene raamat ilmus ,,Tuule armuke" 1927, kuigi käsikiri oli juba varem valmis. Sai 2 koha loodusromaani võistlusel. 1935 värsspoeem ,,Viletsuse komöödia" (inimese tõkestamise küsimus), 1931 debüüt luuletajana, poeem ,,Lugu valgest varesest"
uusromantika pärapoeesia", mis on hiljem esile kutsunud vastakaid hinnanguid. . (Kruus 1995 : 562) Näitekirjanikuna on Sütiste avaldanud piiblimotiivilise, vabaduseideed kaitsva värssdraama ,,Jumalate mäss", psühhol. Perekonnadraama ,,Esimene pääsuke" (Tln.1937; 1941 telliti talt 1841.a. talurahvarahutuste 100. aastapäeva puhuks ooperilibreto ,,Pühajärv". Sõja lõpul kirjutas Sütiste ajaloolise draama ,,Ristikoerad", mis kujutab eesti hõimude võitlust ristirüütlitega XII saj. algul ning Lembitu ja Kaupo surma. Elu viimastel kuudel kirjutas Sütiste oma kaasaega kujutava näidendidialoogia ,,Laviin liigub" ja ,,Laviin puruneb", mis on jäänud viimistlemata ja lavastamata. Populaarseks on osutunud Sütiste värsslugu lastele ,,Kalamehed" Sütiste on ka avaldanud ka reisikirju, artikleid kirjadest, följetone ja vesteid Tartu elust. (Kruus 1995 : 562)
annaabi.ee 
