kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kannatas nälja käes. Rekonkista lõppemisega tekkis suur hulk tegevuseta väikeaadlike, kes olid end enne sõdimisega elatanud, kuid nüüd vaesuses virelesid. Huvi uuteks seiklusteks ning sõdadeks kasvas kiiresti. Ka kirik soovis levitada ristiusku ning saada ristikiriku mõjusfääri üha uusi maid ja rikkusi ning uusi kristlasi. Maadeavastamise heaks eelduseks oli teadmised geograafia- ja astronoomia vallas. Euroopa meresõitjad olid juba oskuslikud ning kaardid ja kompass tegid asja veel tüki maad lihtsamaks. Täiustunud oli ka laevaehitus, mis sobis kaugemateks sõitudeks. Vajadus leida uusi kaubateid muutus tõsiseks probleemiks peale türklaste Konstantinoopoli vallutamist, kes peatasid eurooplastele kaubatee läbi Türgi impeeriumi
Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut, mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses. Aluse panevad erakud, kõrbesse läinud inimesed, kellele selle maailma asjad ei lähe korda. Loobuvad maistest lõbudest, ilmalikust elust. 360.a. Püha Martin ehk Turi Martin asutas lääne esimese kloostri. Kloostrid asuvad sellel perioodil reeglina ristikiriku piirialal. Levitavad usku. Munklus saab läänes hoo sisse Briti saarte ristiusustamisel. Briti saared on kirikule katsumus. Britannias puuduvad linnad, kuid kirik on seni tegutsenud peamiselt linnades. BENEDIKTLASED Läänes kujunesid kloostrid püha Benedictuse reeglite alusel. Asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Kirjutab reeglid, mis saavad aluseks järgnevatele mungaordudele. Reeglistiku keskne mõiste on Opus Dei Jumala töö. Kloostri põhitegevus on palved
akordiline saatefaktuur ja liigutav meloodia. Selle teadmisega heidame pilgu Saksamaale ja just Saksa protestantlikule kirikumuusikale. 19. sajandi alguseks oli lagunenud seni toiminud (pärast Reformatsiooni alguse saanud) süsteem, mil kiriku juurde kuulus nn ladinakool ja selle õpilased osalesid kirikukooris (meenutage Bachi tegevust Leipzigi Thomas-kirikus). Ainult Leipzigi Thomas-kiriku ja Dresdeni Ristikiriku (Kreuzkirche) juurde jäid tegutsema koolid ja koorid, tänini ( -- kuulsad poistekoorid, aga nad ei laula igal teenistusel, vaid pidulikumatel ja muidugi pühadel). Selle süsteemi lagunemise tõttu kannatas ka kirikukooride kvaliteet, 19. sajandil ei oleks keerulisemate polüfooniliste teostega enam hakkama saadud. Huvitav on see, et mõningad kirikute juures tegutsevad koorid sarnanesid pigem lihtsalt kooriühingutele. (Võimalik, et sellised olid ka Hageni asutatud koorid Tallinnas 1820
annaabi.ee 
