· maata, iseseisva majapidamiseta vabadikud · vabadikud, kes elasid mõnes adratalus ja said talult ajutiseks kasutamiseks tüki maad · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse. · sulased ja teenijatüdrukud üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sõltusid tööandjast taluperemehest. · träälid sõjavangid , võlaorjusesse langenud isikud. 1424.a. maapäeval otsustati, et ühtegi ristiinimest ei tohi orjuses hoida kauem kui 10 aastat. Träälid said õiguse end ka varem vabaks osta või kui abiellusid vanatüdrukuga. Käsitöö, kaubandus ja linnad 14. 15. sajandil · Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. · Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed.
Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Nendega tehti leping, kauaks jäävad. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. Võlaorjuse kaudu sattus träälide hulka ka eestlasi. 1424. aasta maapäev otsustas, et ristiinimest ei tohi üle 10 aasta orjuses hoida., pärast seda tuli nad vabaks lasta. Träälidele anti õigus end raha eest vabaks osta ka varem või kui nad abiellusid vanatüdrukuga. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus linnades Suuremad linnad nagu Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi olid ümbritsetud kõrge ring- müüriga, väljast piiras müüri kraav. Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18
Kõige olulisem erinevus selles, et mis saab armulaua elementidest pärast armulauda? Katoliku kirikus on selleks eraldi ese – tabernaakel. Toetub arusaamale, et kui armulaud on pühitsetud, siis elemendid säilitavad oma kvaliteedi. Luterlikus kirikus on traditsiooniliselt olnud arusaam, et armulaua elementide pühitsus kehtib täpselt selleks ajaks, kui armulaud aset leiab ning armulaua elemendid pühitsust hiljem edasi ei kanna. Lutheri ilmalik ja ristiinimest puututav materjal. 1520. a hilissügisel esitab ta traktaadi ristiinimese vabadusest, seal sedastab, et ristiinimene on samaaegselt kõigi asjade vaba isand ja alluv sulane. Ehk siis luterlik õpetus, mille kese on õigeksmõistuõpetus, esitatakse sisemise ja välise inimese vahelises pinges. Üheltpoolt rõõmus, vahetu ja sellisena saab usklik inimene osa kõikidest kristluse hüvedest. Samal ajal on paneb ta oma patu ebaõigluse ja häbi kristlusele – sisemine dimensioon
annaabi.ee 
