1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti asetsev tasand. Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk 5
· Konduktorid 6 FREESPINGI PÕHIOSAD A RAAM H KONSOOL MÕLEMAL PINGITÜÜBIL: B VERTIKAALPEA I KONSOOLI SPINDEL ELEKTRIMOOTOR C SPINDEL J ALUS KIIRUSTE KAST D LAUD K KERE ETTENIHETE KAST E RISTKELK L PIKIETTENIHKE KÄSIRATAS JAHUTUSSÜSTEEM F RISTIETTENIHKE KÄEPIDE G VERTIKAAL ETTENIHKE VÄNT N ÜLEMINE TALA (liikuv) O TUGIPUKK VALGUSTUSSÜSTEEM JUHTIMISKILP 7 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD · Pingi kruustangid (mitmesugused) · Universaalsed jagamispead · Pöördlaud
Soone ja mahalõiketerade ehituse ja kujundusgeomeetria iseärasused: Soonte treimiseks ja tüki mahalõikamiseks kasutatakse erinevaid treiteri. Esimesi nimetatakse sooneteradeks, teisi mahalõiketeradeks. Viimased erinevad sooneteradest pika, väljavenitatud lõikeosa poolest. Soone ja mahalõiketera terikul on lõikeserv ja kaks abiserva. Kumbki abiserv asetseb ristiettenihke suuna suhtes väikese abilõikeservanurga all (1...3" ). Peale selle treitera pea aheneb talla suunas (1...3"). Selline kuju vähendab hõõrdumist treitera abiservade ja lõigatava soone seinte vahel. Mahalõiketera kasutatakse valmis detaili eraldamiseks toorikust, samuti tooriku tükeldamiseks. Tera pead tugevdatakse mitmel viisil: suurendatakse kõrgust või muudetakse pea kuju selliselt, et lõikeserv jääb tera keha teljele.
Lihvimine käia silinderpinnaga Meetod sobib kasutamiseks pikkade, kitsaste tasapindade töötlemisel. Kasutatavad tööpingid on suhteliselt lihtsa ehitusega ja töötlemise protsess on sarnane pikihööveldamisega. Töödeldav toorik kinnitub lihvpingi töölauale ja talle antakse sirgjooneline edasi-tagasi liikumine, mis on pikiettenihke liikumiseks. Tooriku kiirus, vt=8...25 m/min, on sõltuv töödeldava materjali omadustest. Käi saab lisaks lõikeliikumisele veel ristiettenihke f=(0,4...0,85)B mm iga töölaua käigu või kaksikkäigu kohta. Käia häälestamine lõikesügavusele a toimub käia nihutamisega vertikaalsuunas. Töötlemisel mitme läbimiga toimub käia nihutamine uuele laastule käia ettenihke suuna reverseerimisel. Lihvimine käia otspinnaga meetod on rohkem kasutusel väiksemate ja suhteliselt väikese kõrgusega detailide töötlemisel. Kasutatakse pöörlevat töölauda, millele paigaldatakse töödeldavad detailid. Töölaua pöörlemine on
annaabi.ee 
