poiste ja meeste poolt tüdrukute või naiste vastu. Aastal 2011 oli varjupaikade poole pöördunute naiste arv kokku 1180 ning nendest 103 olid kannatanud seksuaalse vägivalla all. Aastal 2015 oli varjupaikade poole pöördunute naiste arv 1498 ning nendest 158 olid kannatanud seksuaalse vägivalla all. See näitab, et see probleem on tõsine, kuna ohvrite arv tõuseb iga aastaga. Kõige sagedamini langevad ohvriteks just 15 aastased tüdrukud - vanus 15 on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmine või nende õiguste piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste
olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. Vägistamise liigid: vihavägistamine, üleolekuvägistamine, sadistlik vägistamine, seksuaalse rahulduse vägistamine. Aastatel 1993-2002 registreeriti Eestis 842 vägistamist, mis teeb keskmiselt 84 vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Tagakiusamised poliitilistel, rassilistel või usulistel põhjustel. Üldreeglina loetakse tagakiusamist rassilistest põhjustest tulenevaks, kui tagakiusaja peab oma ohvrit tegeliku või oletatava erinevuse tõttu kuuluvaks tema enda omast erinevasse rassilisse rühma ja see ongi tema tegevuse põhjus. Tagakiusamine usutunnistuse tõttu võib võtta mitmesuguseid vorme, nagu jumalateenistuste ja
kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Eestis läbiviidud naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine. Aastatel 1994-2007 registreeriti Eestis 1317 vägistamist ja vägistamiskatset, mis teeb umbes sadakond vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15-aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul moodustavad 15aastased tüdrukud eri riikides kolmandiku kuni 2/3 kõigist vägistamise ohvritest. Valitud juhtumid 1.Isa, kes vägistas tütreid üle kümne aasta Pereisa pidas seksi oma praegu 22-, 17- ja 15aastase tütrega elu loomulikuks osaks. Sama mõte süvenes ärakasutatud lastel endalgi. Isa kuritarvitas oma tütreid peaaegu iga päev. Nii
Ka Eestis läbiviidud 7 naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine. Aastatel 1994-2007 on Eestis registreeritud 1317 vägistamist ja vägistamiskatset, mis teeb umbes sadakond vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15-aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul moodustavad 15aastased tüdrukud eri riikides kolmandiku kuni 2/3 kõigist vägistamise ohvritest. Järgnevalt tooksingi ära Helve Kase ja Iris Pettai 2 tehtud küsitluse Politsei ja meditsiinitöötajate seas läbiviidud küsitluse, mis uuris eri ohvrirühmade risk langeda seksuaalse vägivalla ohvriks. Tulemus oli järgmine: POLITSEI MEDITSIINITÖÖTAJAD 1
annaabi.ee 
