laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga. · Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral. Uuringutega on kindlaks tehtud, et haiguste ja tervisehäirete risk kasvab hüppeliselt, kui regulaarselt ületada riskipiire. · Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. · Palju alkoholi tarbivatel inimestel areneb aja jooksul alkoholi suhtes suurem tolerants ehk võime ,,rohkem kanda" ning nad vajavad joobe tekkeks suuremaid alkoholikoguseid. Siit
üle riskipiiride. Maksakahjustused ei teki koheselt, vaid kujunevad välja aastate jooksul. Üldiselt tekivad naistel kahjustused kiiremini, kui meestel. Kõvasti sõltub ka kahjustuste teke toitumisest ja viiruste esinemisest. Seda, et miks mõndadel inimestel tekivad kahjustused kergemalt ja kiiremini kui teistel ei ole veel välja uuritud. Maksa alkoholtõve vormid on alkoholmaks, alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos. Südame- ja veresoonkonna haigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt järgmiste südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Kõrgvererõhktõbi Kui tarvida alkoholi lühiajaliselt, siis põhjustab see vererõhu langust aga kui tarvitada alkoholi pikaajaliselt ja pidevalt, siis tekib vererõhu tõus. See esineb sõltumatult: soost, kehakaalust, east ja suitsetamisest. Tavaliselt läheb vererõhkt tagasi normaalseks umbes 2 nädala pärast, peale alkoholi tarvitamist. Kui tarvitada rohkelt alkoholi, siis võib tekkida südameinfarkt.
alkoholi tarvitajatel on ka väiksem ateroskleroosi, Alzheimeri tõve, kõrgvererõhutõve ja isegi tavaliste külmetushaiguste risk. Samas on ka mõõduka alkoholitarbimise juures leitud riske tervisele (näiteks suurem insuldi või rinnavähi tekkimise võimalus). Lisaks kalduvad alkoholi tarvitavad inimesed kergesti ületama tervislikke koguseid. 1.1. Südame- ja veresoonkonnahaigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Näiteks kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired, südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia ja ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine, mis 4
Alkoholi müügikohtade arv 1000 elaniku kohta 2013 Rahvaarv 1286479 Jaemüügikohad + Toitlustusasutused kokku 4,6 Alkoholi müügikohtade arv 10 km2 kohta 2013 Pindala km2 43 433 Jaemüügikohad + Toitlustusasutused Kokku 1,4 2.ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE 7 2.1.Riskipiirid Uuringutega on kindlaks tehtud, et haiguste ja tervisehäirete risk kasvab hüppeliselt, kui regulaarselt ületada riskipiire. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab.Palju alkoholi tarbivatel inimestel areneb aja jooksul alkoholi suhtes suurem tolerants ehk võime „rohkem kanda” ning nad vajavad joobe tekkeks suuremaid alkoholikoguseid. Siit tuleneb väärarvamus, et alkohol kahjustab neid inimesi vähem.