ehituskeelu kehtestamist. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt, Muinsuskaitseamet, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd ning planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingud ja sihtasutusted. Samuti tuleb saada kõigilt planeeringusse kaasatud isikutelt ja ametitelt kooskõlastused. Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas.
kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega.
Ettevõttel peab olema valveplaan mis peab sisaldama vähemalt alljärgnevat informatsiooni: Valveobjekti nimi ja asukoht; Valvet teostava isiku (ettevõtte) nimi; Valveplaani koostamise kuupäev ja koostaja ning tellija kinnitus; valve eesmärk; Valve meetodid, valve korraldamine, meetodite kohaldamine; Valvatava territooriumi ulatus, territooriumi jagunemine vastutuspiirkondadeks, valvemarsruutide kulgemine (peab läbima kõik suure riskiohuga alad), valvemarsruutide läbimise sagedus, kestus ka marsruutide vaheline intervall. Vajadusel lisatakse ka joonised ja võtmete asukohad mis on vajalikud kontrolli teostamiseks; Tehnilise valve selgitus; Erilist tähelepanu vajavad objektid; Käitumisjuhised ohu- ja kahjujuhtumite korral; Häire edastamise juhised; Ettevõttepoolsed kontaktisikud ning nende kontaktandmed;
detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. 36
need, kes ei maksa üldse ravikindlustust. Need kes maksavad, neil pole tihti ravi üldse vaja, nad lähevad eraarstile ja maksavad kõik ise kinni. Sotsiaalmaks on maksuna ka seetõttu, et Maksuametil oleks võimalik teostada järelvalvet. Kindlustusfirmadel selline võimalus puudub. Sundkindlustusega on tegu ka teatud tööalade puhul. Need valdkonnad on seotud töötajatega, kelle tegevus on seotud suure riskiohuga. Kui tööandja oma töötajad kindlustab ja need töökohad ei ole Rahandusministeeriumi nimekirjas, loetakse see erisoodustuseks. Sundkindlustuse alla kuulub ka pensioni esimene sammas kuigi vastuteene olemasolu on küsitav. 5) PENSIONIKINDLUSTUSMAKSE erinevalt sotsiaalmaksust on pensioni II sammas aga päritav ehk kui ise ei jõua pensionini siis saavad selle välja võtta pärijad vastuteene olemas ja tegu koormisega
5) detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; 6) detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; 7) koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; 8) koostöös Päästeametiga, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 9) koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; 10) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks
annaabi.ee 
