kaotus, mürgistused, surmaga lõppev õnnetus, paljude töötajatega juhtunud õnnetused, jne. = 3 Oletatavat tõenäosust võib määrata: Ebatõenäoline - on juhtum, mis esineb harva ja millel puudub seaduspärasus = 1; Vähetõenäoline - - on juhtum, mis esineb korduvalt, kuid ebareeglipäraselt = 2; Tõenäoline - on juhtum, mis esineb pidevalt ja reeglipäraselt = 3. Riski suuruse hinnang ja arvuline väärtus (tagajärje ja oletatava tõenäosuse koodi korrutis) on esitatud riskimaatriksis: Tagajärg Ohtlik (e. kahjulik) Vähene (1) Väga ohtlik (3) Tõenäosus (2) Ebatõenäoline (e. Olematu risk (e. Vähene risk (e. Lubatav risk (e. võimatu) (1) tühine) (1) talutav) (2) ohustav) (3) Vähetõenäoline (e. Lubatav koos
Kindlasti peab riskihindamist kordama pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast õnnetuse või vahejuhtumi5 uurimist. 8. Riskimaatriks. Riski maatriks on lihtne meetod, mis võimaldab riskid järjestada nende mõju ja tõenäosuse alusel. Riskid kantakse maatriksisse, mille ühel teljel on riski realiseerumise tõenäosus ja teisel riski mõju ettevõtte tegevusele. Riski realiseerumise tõenäosus on 100%, kui tegemist on kindla sündmusega. Riskimaatriksis ei tohiks ühegi riski tõenäosus 100% olla, kuna kindlalt toimuvat sündmust ei saa riskiks nimetada. Prognooside puudumise korral võib ka mõju hinnata suureks, keskmiseks või väikeseks. Seega antakse igale riskile kaks koordinaati: esinemise tõenäosus ja mõju suurus. Vastavalt nendele koordinaatidele kantakse kõik riskid maatriksile. Seejärel tõmmatakse maatriksile diagonaal mille tipud on punktides (100% tõenäosus; 0 mõju) ja (0 tõenäosus; 100% mõju) 9
paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele. Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid; töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine). 4