nähtamatu tööpanus*x = x(a) + nähtav töötulemus*c = c(a) agendi kulu*Esindataval tuleb leida *max (x-p) üle tasufunktsioonide p(x), *arvestades, et esindaja püüab leida *max (p-c) üle jõupingutuste a ja*osaleb suhtes, kui p-c > u (alternatiivne netotulu) Stohhastiline maailm (riskipreemia) *x = x(a) + ; M() = 0; D() = d*Neumann-Morgensterni kasufn:*U(x) = U(M(x)) R*Riskipreemia R = rd Riskikartlikkuse indikaator r:*Riskineutraalne r=0;Riskikartlik r > 0;Riskisõbralik (-aldis) r < 0Oluliselt keerukamaks muutub suhtekujundus stohhastilises maailmas, kus töötulemuse x sõltuvust tööpanusest a varjutab muude ja tundmatute tegurite mõju ehk lihtsalt infomüra. Eeldame järgnevalt, et asjaosalised tunnevad siiski nii tulemuse matemaatilist ootust kui ka "müra" suurust. Müra tähendab ühtlasi riski, millele inimesed võivad reageerida erinevalt. Üldjuhul erineb inimese arusaam mingi
paremusjärjestuse. Sharpe'i suhtarv väljendab mitte üksnes portfellihaldurite oskust valida tõusvaid aktsiaid, vaid ka tema võimet edukalt riske hajutada. Treynor: Treynori suhtarvu (T) kasutamine eeldab, et hinnatav portfell on täielikult diversifitseeritud või esindab ühte osa täielikult diversifitseeritud portfellist. Sellisel juhul võib portfelli beetat () vaadelda portfelliriski mõõtva suurusena. Treynori suhtarv riskipreemiat ühe ühiku süstemaatilise riski kohta ning riskikartlik investeerija peaks valima portfelli, mille Treynori suhtarv on võimalikult kõrge. Võlakirjade liigid tähtaja, emitentide, intressimaksete iseloomu, tagatise iseloomu järgi. Kestus 1) lühiajalised tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga;
Saadud alternatiivide elluviimise oodatava kasulikkuse võrdlevhinnang kujutab endast funktsiooni nii kasulikkuse oodatavast keskmisest tasemest kui ka kasulikkuse standardhälbest väliskeskkonna seisundite kogumis. 166. Kuidas mõjutab alternatiivide oodatavat võrreldavat kasulikkusehinnangut juhi subjektiivne suhtumine riski? - Riskikartlikkus muudab variatsiooni võimalikud piirid laiemaks. Kui otsustaja on riskikartlik, siis eelistab ta alternatiivi, mille puhul variatsioon on väiksem. 167. Mida väljendab alternatiivide kasulikkuse hindamise subjektiivne kasulikkusefunktsioon? Selgitage lineaarse, kumera, nõgusa ja kombineeritud subjektiivse kasulikkusefunktsiooni sisu. - Subjektiivne suhtumine kasulikkusesse sõltub otseselt kasulikkuse tasemest (kasu suurusest). Ühtedel subjektidel võib märgata huvi langust, kui kasulikkus ületab teatud taseme. Teistel