parimad spordiajakirjanikud, kuus korda nädalas ilmuvaja ajalehe hind 5 krooni, mahuks 24-32 lehekülge, kolmandik ajakirjast värvitrükis", kuid äri alustades oleks ta pidanud lähtuma ressursside jaotamise strateegiast ning alustama äri vaiksemalt ja järjest kasvades, haarates järjest rohkem turuosa, arendades toodangut ja suurendades toodangu hulka (BCG-maatriks, õpik lk.76). Kohanemisstrateegiast lähtudes on Riho otsija ehk kullakaevaja tüüpi strateeg ehk riskijulge, uute toodete otsija ning innovaatiliste ideedega, kuid ei oska neid ellu viia, rakendades valesid strateegiaid ja sooviga kiirelt hõivata valdavat osa Eesti vastavast turust ,,Riho arvates oli vaja kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte". (Kohanemisstrateegia, õp.lk 76) Kuna Riho Kullassepa kaubamärk ei olnud tuntud inimeste seas, tekkis sisenemisbarjäär, mistõttu oli turule tulek raskendatud ,,esimesel tegevusaastal
perspektiivikas ja illesse tasub mahutada palju raha. Tegelikkus sellele ei vastanud, kuna spordifanaatikute arv oli Eestis väike ning puudus ka turu kasv. (Juhtimise aluste õpik lk 75-76) Seega „koer“? Raymond Miles’i ja Charles Snow kohanemisstrateegia kohaselt on Riho Kullassepp otsija ehk kullakaevaja. Ta on innovaatilise ideega, kuid ei oska seda ellu viia, kuna rakendab valesid strateegiaid. On riskijulge (investeeris julgelt oma ettevõtmisesse), ja soovis kiirelt vastavast turust hõivata. (õpik lk 76) Michael Porteri konkurentsi– ehk võitlusstrateegia põhjal tekkis Rihol sisenemisbarjäär, sest tema toode polnud tuntud. Tema turule sisenemine oli raskendatud :“esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused ja kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraažiga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania
tegutsemise tulemuste ruumi omadused (ühe- või mitmemõõtmeline, otsesed ja kaudsed tulemused, eesmärgipärased ja kõrvaltulemused, lühi- ja pikaajalised, oodatud ja ootamatud tulemused); hindamiskriteeriumite arv ja olemus (üks või mitu kriteeriumit, kvantitatiivsed või kvalitatiivsed kriteeriumid); otsustaja suhtumine riski (riskineutraalne, riskijulge või - kartlik). 26. Kuidas sõltub otsuse ettevalmistamise keerukuse aste: probleemsituatsiooni olemusest; eesmärksüsteemi mõõtmelisusest; alternatiivide arvust; oluliste välismõjurite arvust; välismõjutite tulevikusseisundi määramatuse astmest; otsuse elluviimise tulemuste ruumi olemusest; otsustuskriteerumite arvust ja olemusest; otsustaja riskikalduvusest? - probleemsituatsiooni olemus – mida raskemini on mõistetav probleemsituatsiooni olemus ja mida
muutuvad väiksemaks. 210. Kuidas mõjutavad riskijulgus, -neutraalsus ja –kartlikkus diskontomäära valikut? Kindlustusekvivalent on tõenäosus, mille puhul indiviid on ükskõikne kindla käesoleva summa ja riskantse projekti tulemi suhtes (sama summa). Riskikartliku indiviidi KE on väiksem projekti oodatavast tulemusest (pigem valib väiksema summa kohe kätte). 42 Riskijulge indiviid hindab riskantse projekti oodatavat tulemust neutraalsest hinnangust kõrgemaks. Neutraalne indiiviid hindab järelikult võrdseks. 211. Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule? ● Heaoluefekti hindamisel kaalutakse ühiskonnagruppide lisanduv heaolu erinevalt, ● võrreldakse projekti heaolu jaotumise näitajaid enne ja pärast. 212
annaabi.ee 
