on sageli just indikaatornäitajate kõrgem tase – näiteks raud, sulfaat, mangaan, kloriid või muud orgaanilised ained, mis otsest ohtu tervisele ei kujuta. Põhja-Eestile on probleemiks ka joogivee radioloogilised näitajad, mis kuuluvad samuti indikaatornäitajate alla. Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest, milleks on üldjuhul Kambrium-Vendi põhjavee kiht. Senised läbiviidud riskihinnangud on näidanud, et joogivees esineva looduslikku päritolu radioloogiliste näitajate tõttu haigestumise tõenäosus on ebatõenäoline. Radionukliidid joogivees Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on Eestis aastate jooksul läbi viidud mitmeid põhjalikke uurimistöid. Eesti põhjavee radioaktiivsuse seires ja uuringutes on juhtivat roll olnud OÜ Eesti Geoloogiakeskusel. Kasutamine Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse
Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal. Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon. Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade pankade krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS) on olnud teiste Euroopa pankadega võrreldes ligi 40 baaspunkti võrra väiksemad. Soodsad turutingimused võimaldasid Põhjamaade pankadel 2010. aastal pikendadakohustuste kestust. Pankade võlakirjade riskipreemiad püsisid 2010. aatsa IV kvartalis peaaegu muutumatud, mis peegeldab turuosaliste hinnangut ning valmisolekut pankade rahavajadusi finantseerida.
ning hoida neid ka töökorras ning teavitada viivitamatult tööõnnetusest või tervisehäirest tööandjat. Töötaja kohutuseks olid täita tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korraldusi. Praktilises osas toodi välja väike kokkuvõte sellest, kuidas teostada ettevõttes riskihindamist. Tööohutuse riskihinnangud muutuvad üsna kiiresti seoses tööprotsessi iseloomu muutumisega tänapäeva maailmas. Et ohutust hoida tuleb pidevalt teostada riskianalüüse ettevõtetes ja koolitada töötajaid. Ainult nii saame tagada ohutu keskkonna töökohas. 18 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Kristjuhan, Ü. Töökeskkonna kvaliteedi parandamise nüüdisaegsed probleemid.Tallinn: 2002. 2. Tint, P. Töökeskkond ja ohutus. TTÜ Kirjastus, 2007. 3. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 26
annaabi.ee 
