keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta keskkonnarisk risk, mille puhul on ohustatud keskkond või selle kaudu inimeste tervis ja/või vara keskkonnariski hindaja füüsiline isik, kellel on riski hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Üldreeglina on keskkonnariski hindamine grupitöö, üksikhindaja võib seda teha vaid erandjuhtudel keskkonnariski hindamine tegevus, millega hinnatakse riskiallikast lähtuva mõjuri poolt mingile keskkonnaosale või keskkonnaosa kaudu inimeste tervisele või varale tekitatava negatiivse mõju tõsidust ja tõenäosust [keskkonna]riski iseloomustus keskkonnariski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduste põhjal hinnatakse riski suurust ning tõlgendatakse saadud hinnangut; [keskkonna]riski ohjaja füüsiline isik või organisatsioon, kellel on õigus või kohustus rakendada abinõusid, mis on suunatud riski suuruse
(8) Edasine riskianalüüs viiakse läbi kõigi selgitatud võimalike õnnetuste kohta eraldi ja iseseisvalt. (9) Riskianalüüsi käigus võivad selles etapis selgitatud õnnetused objektiivsetel põhjustel kõrvale jääda, kui on välja selgitatud võimalikud tagajärjed või õnnetuste poolt ohustatud alad ja need ei kujuta olulist ohtu inimestele, keskkonnale, elutähtsatele valdkondadele ega varale. (10) Kui riskianalüüsi käigus selguvad täiendavad ohud või samast riskiallikast tulenevad ohud, mille puhul on vajalik eraldi riskianalüüsi koostamine, siis täiendatakse õnnetuste loetelu. § 8. Võimalike õnnetuste tõenäosuse hindamine (1) Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramisel tuginetakse selle võimalikele põhjustele, õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramiseks tuleb nimetada ja kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks.
õnnetustest. (8) Edasine riskianalüüs viiakse läbi kõigi selgitatud võimalike õnnetuste kohta eraldi ja iseseisvalt. (9) Riskianalüüsi käigus võivad selles etapis selgitatud õnnetused objektiivsetel põhjustel kõrvale jääda, kui on välja selgitatud võimalikud tagajärjed või õnnetuste poolt ohustatud alad ja need ei kujuta olulist ohtu inimestele, keskkonnale, elutähtsatele valdkondadele ega varale. (10) Kui riskianalüüsi käigus selguvad täiendavad ohud või samast riskiallikast tulenevad ohud, mille puhul on vajalik eraldi riskianalüüsi koostamine, siis täiendatakse õnnetuste loetelu. § 8. Võimalike õnnetuste tõenäosuse hindamine (1) Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramisel tuginetakse selle võimalikele põhjustele, õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramiseks tuleb nimetada ja kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks.
nõudluse ja pakkumise tase, kinnisvara vanus ja kvaliteet, maksustamine ja muud majanduslikud ja ärilised aspektid. Selliseid riske ei ole võimalik täpselt mõõta ning seega ka täielikult ära hoida. Mittesüstemaatilise riski esinemisel on efekt kinnisvarale suurem võrreldes näiteks aktsiaturgudega (Hauss 2004: 8). Lisaks eeltoodule on võimalik riske liigitada pidevateks ning spetsiifilisteks. Pidev risk tekib riskiallikast, mis saab muutuda pidevalt, näiteks intressimäärad ja inflatsioonimäär, ning esineb seega pigem makroökonoomilisel tasandil. Sündmuse riski korral tekivad kahjud, kui leiab aset mingi konkreetne sündmus, nagu näiteks üleujutus, torm, tulekahju. Antud liigitus on oluline riskide paremaks juhtimiseks, kuna kasutatavad meetmed on kummalgi juhul erinevad. Näiteks pideva riski maandamiseks
annaabi.ee 
