I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss. Van Dyck. Isabella 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? Kadrioru loss on itaalia stiilis lossehitis: kolme korruse Brandt loetav, fassaad on maaliliselt lahendatud ning rikkalikult funktsioon on fassaadilt selgesti dekoreeritud. Keskosa eendub risaliidina ja kaht ülemist korrust ühendavad nn. kolossaalpilastrid. Teise korruse peosaal ulatub ka läbi kolmanda korruse ning on kujundatud erilise toredusega. Lossi ümbritses reeglipärane prantsuse park. Interjöörides on kasutatud rohkesti stukkdekoori erineva kõrgusega ornamentaalsed ja figuraalsed reljeefid, ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. 16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Nime sai Vene tsaar
raidpiirded lõunaküljel. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Katusest eenduvad voluutidega kaunistatud uukaknad. Katusekatteks on punakas katusekivi. Fassaadid on krohvitud ja värvitud kollakat tooni. Avatäited on puidust ja värvitud valgeks. [6] Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad-apartemendid asusid alumisel korrusel, keskseim neist on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp ja ampiirstiilis peeglid, 4 rokokoolikku kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinev profileeritud laekarniis ja põrandalambriisid. Ornamentaalsed seinamaalingud pärinevad 18.saj. lõpust -19.saj. algusest. Ka härrastemaja on sisustatud tervikuna ja vastab selle ajastu mõisatele iseloomulikult unikaalsele interjöörile, andes hea ülevaate Palmse härrasrahva elustiilist. Kuigi praegune mööbel ei
Teisel küljel hiiglaslik park, mis on reegipärase pargikunsti täiuslikeim näide. Basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilised kujundid, lillepeenrad, erinevalt pügatud puud ja põõsad. Hoone keskus oli kuninga magamistuba. Rikkalikult kaunistatud. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, millest keskmine oli Pariisi suunas. Ruumide paigutus rõhutab kuningliku isiku tähtsust. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii. VERSAILLES` LOSS on ehitatud põhiplaanilt nagu tohutu risaliidina. See fassaadiosa on üle 400 m pikk. Kahe eenduva tiiva vahel on avar õu. Versailles' palee jäi kauaks ajaks eeskujuks Euroopa lossiehituses. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee. Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub
konkreetne tiheda raamistusega aken keskel. Esifassaadi liigendavad veel rõhutatult laiad pilastrid ning kaunite dolomiidist raidpiiretega paraad-trepp. Tagafassaadi keskrisaliidilt, mille krooniks esifassadile sarnane frontoon, laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad- apartemendid asusid alumisel korrusel. Keskel on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit- trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinevaid profileeritud laekarniise, põrandalambriisid jm, samuti ornamentaalsed seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Tänapäeval on härrastemaja 31 Palmse mõisa peahoone tagafassaad ja külg. Foto: (peahoone) sisustatud ka ajaloolise mööbliga. 21 Anne Kaldam 2012
annaabi.ee 
