Maad võib ligikaudu lugeda inertsiaalseks taustsüsteemiks. 4. · Gravitatsioonijõud on siis, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant. · Raskusjõud on gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale Maa pinnal või pinna lähedal. · Keha kaal jõud, millega keha mõjub toele või riputile. · Keha kaal ja raskusjõu võrdsus tingimus - Keha kaalu ei tohi segi ajada raskusjõuga. Keha kaal mõjub riputile või toele, aga raskusjõud mõjub kehale endale. Keha kaal mõjutab teisi kehi. · Keha kaalu valemid kiirendusega liikumisel - P = m(g-a) on siis, kui keha langeb. P = m(g+a) on siis, kui keha tõuseb. · Vabalangemine on kehade kukkumine õhutühjas ruumis. See toimub kiirendusega.
keha lennukaugus olla oluliselt väiksem. Joonis 8.2. Horisondiga nurga all üles visatud keha liikumine. Keha algkiirusvektori lahutamine komponentideks koordinaattelgedel 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Raskusjõudu , millega keha tõmbub Maa poole, tuleb eristada keha kaalust. Kaalu mõistet kasutatakse igapäevaelus laialdaselt. Keha kaaluks nimetetakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub toele (alusele) või riputile (riputusvahendile). Seejuures eeldatakse, et keha on toe või riputi suhtes liikumatu. Asugu keha Maa suhtes liikumatul horisontaalsel laual (joon. 9.1). Kehale mõjub raskusjõud , mis on suunatud vertikaalselt alla, ja elastsusjõud , millega tugi mõjub kehale. Jõudu nimetatakse aluse reaktsioonijõuks ehk toereaktsiooniks. Kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist: . Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjub
suhtes kii-rusega v´. §29. Keha kaal ja raskusjõud. Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik ekhad ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt märgitakse g. See tähendab, et Maaga seotud taustsüs. mõjub igale kehale mas-siga m jõud, mida nim. raskusjõuks. Kui keha on maapinna suhtes paigal, on jõud P tasakaalustatud toe või riputi reaktsiooniga f r, mis takistab keha langemist( fr= -P). Newtoni III seaduse järgi mõjub ke-ha sel juhul toele v riputile jõuga G, mis on võrdne fr-ga, s.o jõuga. Jõudu G, millega keha mõjub toele või riputile, nim. keha kaaluks. See jõud on võrdne mg ainult niisugusel juhul, kui keha ja tugi on Maa suhtes paigal. Kui aga nad liiguvad mingi kiirendusega w, siis keha kaal G ei ole võrdne mg. §30. Masskese ja selle kulgliikumise kirjeldamine. Jaganud keha elementaarosadeks igaüks massiga mi, võib seda keha kuju-tada kui ainepunktidest koosnevat süs
annaabi.ee 
