Lapu tark võttis tünni ja kattis väliskülje punakaleviga. Punus ümber punapaela ja lasi selle vee kohale, et kala sööki silmaks. Vaal tuli ja võttis tunnis ja vedas laeva välja. Läks mööda mitu päeva ja Kalevipoeg silmas suitsu ja vulkaani. Sulevipoeg kohe rääkima: "Laske mind siit minema, kes seal varem käinud need nõrgemaks ja viletsamaks jäänd." Mindi saare kaldale ja mindi saart uurima. Sulevipoeg kõndis nii kaua , kui keha kippus küpsema, kuub kõrvetama ja ripsmekarvad läksid krimpsu. Siis läks ruttu laevale haigeid kohti ravima. Kalevipoeg küsis talt: "Kas seda meest, kes sinu taga kõndis, ei näinud?" Ta eitas seda. Küsiti linnult, kas ta nägi teda. Lind vastas:"Nägin küll. Läks teisele poole jäämägesid, kus soe suvekoht ja sinna ta jääb. Lahkuge ilma temata." Nad lahkusid ja jõudsid uuele maale. Kalevipoeg käskis neil minna otsima lindu või looma ja talt küsida, kus nad on. Ise heitis ta laeva magama. Keeletark ja sulased läksid
Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased. Pungad kuni1,5 cm pikad, värtnakujulised, teravatipulised, võrsest eemalehoiduvad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, 5-10 cm pikad, ovaalsed, terve või lainelise servaga, leheservas valged ripsmekarvad. Külgrood pöörduvad enne leheserva järsult tipu suunas. Leheroots kuni 1 cm pikk, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb lehtede puhkemise ajal. Isasõied lühikestes rippuvates kerajates kahvatukollastes urbades. Emasõied väikesed, 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Vili on kolmekandiline pähkel, mis paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Valminult kuupula avaneb ja pähklid varisevad
karvakotikesega. Karvajuur üleminekul tüvikuks karvakotike laieneb lehtrikujuliselt ja sinna avanevad tavaliselt rasunäärmed. Sidekoelise karvatupe külge kinnituvad silelihasrakud (karvapüstitajalihased). Karvanääpsu ümber on põiminud retseptoritega närvikiud, mistõttu karvad on tundlikud mitmesuguste mõjurite suhtes. Elus inimesel kasvavad karvad vahetpidamatult. Karva individuaalne eluiga on lühike. Nii elavad juuksed 2 - 4 aastat, siis nad kärbuvad ja nad langevad välja; ripsmekarvad vahetuvad 4 - 5 kuu tagant. Kuu aja jooksul võib juus kasvada 1 - 1,2 cm. Inimesel tekib elu kestel üksteise järel kolm karvkatet. Esimene karvkate ehk lootekarvad tekivad neljandal elukuul ja karvad langevad loote-elu lõpul välja. Lootekarvad on peenikesed ja siidjad, katavad lootel kogu keha, väljaarvatud peopesad, jalatallad, silmakulmud, rinnanibu ja naba piirkond. Pärast sündi asenduvad lootekarvad päriskarvadega. Päriskarvad on eri kehaosadel erineva
annaabi.ee 
