vaatlemiseks. Akommodatsiooni eesmärk on koondada kujutis vaadeldavast esemest täpselt võrkkestale. Akommodatsioon saavutatakse kolmel erineval viisil: 1) Silma läätse läbimõõdu muutmise teel 2) Pupilli läbimõõdu muutmise teel 3) Silma munade konvergentsi(silmamunade pöördumine sissepoole, ninasuunas) ja divergentsi(silmamunade pöördumine väljapoole) teel. Lähedal olevate esemete vaatlemiseks lääts kumerdub. See toimub tänu ripslihaste kontraktsioonile, kusjuures Zinni ligamendid otstes/külgedel lõõgastuvad. Lähedal olevate esemete vaatlemisel pupill mõnevõrra aheneb ja silmamunad konvergeeruvad. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel on vajalik, et lääts lameneks, selleks ripslihas lõõgastub, mille tagajärjel Zinni ligamendid pingulduvad ja venitavad läätse lamedamaks. Silmaava ehk pupill laieneb mõnevõrra ja silmamunad divergeeruvad. Akommodatsiooni häireteks on lühi ja kaugnägevus
Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui
Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui
annaabi.ee 
