jalal) Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas) Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kujuga. Lossi saal; kummalgi pool ääres istmed vaatajaile; taamal kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool audientsisaal. Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pilt; istmed ja voodi. Neljas vaatus- Kuninganna tuba. (Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal. Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga. 3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa. Esimene vaatus: Kuninga ihukaitseväelased Marcellus, Bernando ja Francisco näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane
näidendist aru saama vaid kuningas Claudius. Selhetkel kui hakatakse mõrva näitemängus läbi viima saab kuningas Claudius aru, et lavastatakse tema kuritööd. Tema reaktsioonist võib Hamlet järeldada, et vaim rääkis tõtt. Kuningas annab Guildensternile ja Rosencranzile käsu Hamlet kiiremas korras Inglismaale transportida ning annab neile kaasa kirja kus kästakse Hamlet Inglismaal hukata. Kuninganna tuba: rippvaibad, istmed, toolid, voodi. Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba sisse mõõgaga augu, surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub. 4. Vaatlus.
Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis . Autor kirjeldab tegevuspaiku suhteliselt üksikasjalikult . Enamus tegevustikust toimubki Helsingöri lossis . Autori kirjelduste järgi on võimalik väga hästi endale ette kujutada , kuidas kõik võiks välja näha . Iga tseeni alguses on kirjeldatud lühidalt, kus tegevus toimub ja milline tegevuspaik välja näeb . Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus. Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust ,
nimelt peab näidendist aru saama vaid kuningas Claudius. Selhetkel kui hakatakse mõrva näitemängus läbi viima saab kuningas Claudius aru, et lavastatakse tema kuritööd. Tema reaktsioonist võib Hamlet järeldada, et vaim rääkis tõtt.! Kuningas annab Guildensternile ja Rosencranzile käsu Hamlet kiiremas korras Inglismaale transportida ning annab neile kaasa kirja kus kästakse Hamlet Inglismaal hukata.! Kuninganna tuba: rippvaibad, istmed, toolid, voodi. Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba sisse mõõgaga augu, surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub.! ! 4. Vaatlus.!
annaabi.ee 
