antroploogia haru, mis uurib inimese teket ja päritolu. Ahvinimene (Australopiteekus) Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades. Ahvinimene (Australopiteekus) Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ja seega on ahvinimeste luid leitud koobastest, kus nad mitte ei elanud, vaid olid pigem ära söödud
Ameerika teadlase Benjamin Franklini (1706-1790) ettepanekul hakati eri liiki elektrilaenguid nimetama positiivseteks ja negatiivseteks. Näiteks positiivseks loetakse elektrilaengut, mis tehib klaasil selle hõõrumisel siidiga. Positiivset elektrilanegut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Mida suuremad on niitide otsast rippuvatele samaliigiliste laenguga torukestele mõjuvad jõud, seda kaugemale torukesed teinetseisest tõukuvad. Elektrilise vastastikumõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Benjamin Franklin füüsik Ameerika füüsik ja riigimees Benjamin Franklin sündis 17.jaanuaril 1706. aastal Bostonis seebi-ja küünlameistri perekonna viietestkümnenda lapsena. Perekonna
48. Kui tõstukil on kabiin, peavad selle uksed olema töötamise ajal suletud. Turvavöö olemasolul on lubatud töötada avatud, kuid fikseeritud asendis uksega. 36 49. Sõites läbi väravatest ja muudest madalatest ning kitsastest kohtadest tuleb veenduda, et tõstuk nendest koos koormaga vabalt läbi pääseb. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja juhtmetele. 50. Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust. 51. Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud. 52. Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele. 53. Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks. 54
kaitsekiiver, turvajalanõud ja kaitsekindad. 47. Tõstukiga töötamisel ei tohi kasutada purunenud kaubaaluseid. 48. Kui tõstukil on kabiin, peavad selle uksed olema töötamise ajal suletud. Turvavöö olemasolul on lubatud töötada avatud, kuid fikseeritud asendis uksega. 49. Sõites läbi väravatest ja muudest madalatest ning kitsastest kohtadest tuleb veenduda, et tõstuk nendest koos koormaga vabalt läbi pääseb. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja –juhtmetele. 50. Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust. 51. Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud. 52. Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele. 53. Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks. 54
annaabi.ee 
