Jaapanit sisemaaga. Roosisaare rippsild on seevastu oluline jalakäijate seisukohast, võimaldades Võru linnast pääseda Roosisaare puhke- ja suvilapiirkonda. 3 1. Rippsild Arvatakse, et rippsildu hakati ehitama esimesena enam kui 4000 aastat tagasi Hiinas, Indias ja mujalgi Aasias (Vikipeedia, Sild). Mõnede allikate andmetel peetakse rippsildade sünnimaaks aga Hiinat, kus rajati silmapaistvaid kuni 120 m pikkusi rippsildu juba 221 ema (Matve 1978). Sillad erinesid peamiselt trossimaterjali poolest, milleks kasutati algselt taimede kiust tehtud nööri, rotangpalmi, bambust, nahka aga ka teraskette. Leidub tõendeid, et muistses Hiinas kasutati Xilini kuristiku ületavate sildade kanduritena ka teraskette. 90ndaid võib pidada suurte sildade ehitusbuumi ajaks, mil ehitati palju ripp- ja vantssildu. Rippsild on ainus
Terasest sai ehitada suurema sildega sildasid, kuid raudbetoon on odavam, lihtsamini hooldatav ja arhitektuurselt nägusam. Esimene 1860 Inglismaal Seedmouthi sild. Üldiselt rajati esimesed 1875-77 R/b leiutaja Monier 1876 16m pikkune 4m laiune sarrusbetoonsild jalakäiatesild. Tõeline meister oli Robert Maillart 34 silda Salginatobeli sild 1930 ava 90m tee laius 3,8m Eugene Freyssinet Plougastelli sild Prantsusmaal 1926-1930 pikkus 888m ava 188m. Sama mees leiutas ka pingebetooni. 11. Rippsildade areng (kuulsamad ja nende üldiseloomustused) Esimene ehitati Euroopasse 1741 üle Teesi jõe 21m avaga jalakäijate sild. Tee rippus kettide küljes. 19 saj saadi aru, et rippsild on odavaim, saleda konstruktsiooniga, lihtne ehitada, kuid seda teatud piirini, sest liiga pikad avadetailid olid ebastabiilsed. Märgilise tähendusega oli George Washingtoni sild Hudsoni jõel 1931.a. rippuva ava pikkus 1067m. , mis algatas rippsildade ehitamise laine. Golden Gate San Francisco 1937.a. L-1280m
Fassaadid sarnanesid sellel ajal siiski veel Itaalia gootikaga, kuid näiteks fassaadi tagumisel poolel pole sellist vaeva nähtud. Pole täpselt kindel, millal arhitektid ja inimesed hakkasid vaatama rauda, kui esteetilist materjali, kuid võib arvata, et see toimus tänu raudsildade ehitamisele, just sai oluliseks nende sildade nõtkus ja elegants, mida eelnevate materjalidega poldud saavutatud. Kaarsildade arenguga kais käsikäes ka rippsildade areng. Kuid päris täpselt tundsid hiinlased rippsildu juba palju enne seda, kui neid Euroopas või Ameerikas kasutama hakati. 1740. Aastal rajati rippsild üle Teesi jõe Põhja-Inglismaale. Seda silda kasutasid peamiselt kaevurid, et minna/tulla tööle. Nemad kirjeldasid seda silda küll, kui ebaühtlast ja ebaturvalikku. Väga palju hakati kasutama rauda ja klaasi koos. Seda siis näiteks katuse või võlvide näol. Samuti
annaabi.ee 
