Veekogu tervendamise esmane tingimus - välisreostuse lõpetamine Veekogude tervendamise insenertehnilised meetodid - Järve mahu muutmine (suurem veemass on stabiilsem), Vee bilansi muutmine (veevahetuse suurendamine tasakaalustab protsesse), Aereeerimine ja oksüdeerimine, Teatud veekihi eemaldamine, Biomassi eemaldamine (enamasti primaarprodutsentide), Biogeenide keemiline sadestamine, Setete ärastamine, nende isoleerimine vmt., Algitsiidide kasutamine Riplox meetodi põhimõte - Riplox meetodit kasutatakse kui settes on vähe biogeene siduvaid ühendeid. Sel juhul võib tavaline aereerimine anda soovitule vastupidiseid tulemusi. Aereerimise käigus tuuakse aina rohkem biogeene ringlusse. Riplox on arvestatud ühekordseks veekogu mõjutuseks suhteliselt lühikese aja jooksul ning sellest piisab vähemalt teoreetiliselt kauaks ajaks, kui suudetakse ära hoida välisreostus. Kasutatakse sette oksüdeerimist, fosfori sidumist ja
Difuusse aeratsiooni meetod Suhteliselt lihtne meetod Kasutusaeg pikk. oksüdatsiooniprotsesside Lõhub hüppekihi. soodustamiseks kihistunud järvedes. "LIMNO" süsteem Kihistunud järvede oksüdeerimiseks Kasutusaeg pikk. hüppekihti lõhkumata Ei anna alati soovitud tulemust. RIPLOX meetod (Ripl, 1976; Hea väga reostunud setetega sügavate Vajab väga põhjalikku setete ja kogu 1994) järvede puhul. veekogu eeluuringut, kaasa arvatud Kautusaeg suhteliselt lühike: 1-1,5 sette mõjutuse laborkatseid. kuud. Välisreostuse puudumisel pikaajaline mõju.
tõekspidamistest. • Produktiivsuse tõstmine. • Mingi liigi või koosluse kaitse. Enamasti on siiski eesmärgiks: – Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. – Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine. Tehnilisteks meetoditeks veekogutaastamisel on: • 1. Aeratsiooni meetodid • 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon • 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ • 4. Algitsiidid ja herbitsiidid • 5. Setete eemaldamine ja katmine • 6. Veekogu sängi kujundamine • 7. Hüdroloogilised meetodid Veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja valgalale looduslähedatse tingimuste taastamine. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel on lähenemine erinev: Ei mingit tegevust. Lihtsalt
● Veekogu korrastamine (ka saneerimine) on protsess, mille käigus muudetakse veekogu ja sellega piirnevate alade välisilmet, kuid kus veekogu enda ökoloogiline seisund oluliselt ei muutu. ● Regulaarse korrastamise puhul võib kasutada ka mõistet hooldamine ja see on hädavajalik näiteks poollooduslike koosluste säilitamisel. Tehnilistest meetoditest 1. Aeratsiooni meetodid 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ 4. Algitsiidid ja herbitsiidid 5. Setete eemaldamine ja katmine 6. Veekogu sängi kujundamine 7. Hüdroloogilised meetodid Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha! Veekogude seisundi parandamise meetodid ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up") ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. ● Ülalt lähtuvad ("top down")
annaabi.ee 
