Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda. Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis II maailma sõda oleks ära jäänud? Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab toimida vastavalt oma soovile, kas minna sõtta või mitte, kas pooldada riigi juhi otsuseid või vastupidi
sündmusi mis leidsid aset Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Teos algab kirjeldusega Eestist enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad) Teos on autori üks esimesi ilmunud teoseid. Raamatut on arvustajate poolt rohkelt kiidetud. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest)
Eesti muutus rahvusvaheliselt isoleerituks ja NSV Liidule kergeks saagiks. Ja kuigi Teise Maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti ennast erapooletuks ja lootis niiviisi sõjaolukorda vältida, ei õnnestunud see tal ometi. Diplomaatiline võitlus Eesti Vabariigi eluruumide pärast oli juba alanud. Kogu maailmale ootamatult hakkasid veel sotsialistlik Venemaa ja Natsionaalsotsialistlik Saksamaa üksteisele lähenema ning sõlmisid 23. augustil 1939. aastal mittekallaletungilepingu (nn Molotov-Ripentropi pakt ), mille salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe riigi huvisfäärid, kusjuures Eesti jäi NSVL sfääri. Koondades Eesti piirile ähvardavalt suuri sõjavägesid , nõudis NSV Liit 24. septembril 1939. aastal ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. Kuna Eestil puudus jõud, sellele ähvardavale ohule vastu panna, sõlmitigi baaside lepingud ning püüti Venemaaga koostööd tehes, kriisist üle saada. See aga eestlasi ei päästnud. Venemaa
Lennart Georg Meri välisministrina Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Meri alla välisministrina. Sellele kohale nimetas Meri tollaaegne rahvarinde liider Edgar Savisaar 1990 aastal. Enne seda oli Georg Meri jõudnud avaldada dokumentide kogumiku 1940 Eestis. Dokumente ja materjale. Selle teosega püüdis ta avaldada, et Eesti okupeerimine oli Hitleri ja Stalini vahelise kuritegeliku pakti tulemus, millega jagati Euroopa ka totalitaarse reziimi vahel. Molotov Ripentropi salaprotokolli alusel. Välisministrina tuli luua Meril kõigepealtvälisministeerium. Esimeseks ülesandeks oli Meril vallandada kõik KGB mehed ning nende sekretärid. Lennart suutis saavutada tolleaegse Eesti peakonsuli Eernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevuseleTa teadis, et peab kõik alates vundamendist uuesti üles ehitama, nii hakkas ta kutsuma tööle noori, kes pidid hakkama Eestit välismaailmas vääriliselt esindama
annaabi.ee 
