Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rinnalihast" - 3 õppematerjali

Rinnad
7
doc

Rinnad

laienevad piimaurkeks. Need on piimajuhade väikesed laiendused enne nibusse jõudmist. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud naissuguhormoonide - östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine organismis allub hüpotalamuse ja hüpofüüsi (ajuripatsi) kontrollile. Rinnanäärmete tagaküljel paikneb rippside, mis ühendab rinda selle taga oleva suure rinnalihasega. Suurt rinnalihast ja rindu toestavad roided. Rindu kaitseb ja ümbritseb rikkalik nahaalune rasvkude. Mari Sarv 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Hooldus Rinnad vajavad korralikku toitu ja toonust andvat trenni. Rinna kuju eest vastutavad nende all paiknevad lihased, mis kinnituvad õlale

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
-Liha kasutamine erinevates köökides-
12
doc

''Liha kasutamine erinevates köökides''

· Veise sisefilee on tõeliselt pehme ja väga kallis liha. Sellest saab teha parimaid roogi ­ piprapihve, chateaubriandi, fileemedaljoni, boeuf a-la tatari jne. Samuti sobib see täidetuna näiteks ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja barbecueks. Veise sisefilee on väga hinnatud puhas tailiha. Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht. · Veise ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi. Veise ribide pealsest lihast, rinnalihast ja kubemelihast, mis rasvast ja tailihast läbi kasvanud, valmistatakse erinevaid liharulle. · Veise koot sobib samuti supi ja puljongi valmistamiseks. Veise koodilõikudest supp keetes peab arvestama sellega, et koodiliha on väga sitke ja sooneline ning nõuab pikemat keetmist Vasika-, lamba-, küüliku ­ ja ulukiliha on omamoodi eksootilised ja kalli hinna tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Eesti traditsiooniline rahvakultuur
10
docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Tapuperiood algas mihklipäevast. Üksnes kitsi, keda igal pool ei peetud tapeti enamasti suvel. Villa saamise eesmärgil oli taludes võrdlemisi palju lambaid, kellest ületalve hoiti vaid osa. Oli tava mardipäevaks tappa hani, kadripäevaks kana. Valdavalt sügisel peetavaiks pulamdeks tapeti mõni väiksem loom, sama tehti ka matuse puhul. Peamine lihaloom oli siga: 3-4 aastane kõvasti nuumatud. Värsket liha sai süüa vaid peale tapmist. Päädikutest ja kehvemast rinnalihast keedeti tavaliselt suppi. Kogu lihatagavara soolati sisse. Seapekki ja rasva lisati enamustele toitudele. Liha ka vinnutati, pärast soolas seismist riputati õue, enamasti aga tuppa ahjukerise kohale, kus see mitu nädalat suistu sees aeglaselt kuivas. Kokkuhidlikul perenaisel jagus liha kevadeni. Piim ja piimasaadused Kevadest, lehmade poegimise ajast peale kuni nende kinnijäämiseni sügisel oli toidulaual piim. Peamiselt tarvitati hapupiima, rõõska piima üsna vähe

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun