perikardile, kõhuseina eesmisele-ülemisele osale. 4) Kaela ristiarter kulgeb taha abaluu suunas ja varustab verega sellele luule kinnituvaid lihaseid. 11. Kaenlaarter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Kaenlaarter (a. axillaris) asub samanimelises augus kõrvuti kaenlaveeni ja õlapõimiku tüvedega. See on rangluualuse arteri jätk 1. roide servast kuni suure rinnalihase alumise servani. Tema harud varustavad verega õlavöötme lihaseid, osa rinnalihastest ja õlaliigese kihnu. (Kaenlaarter annab verevarusteuse õlavöötme- ja rinnalihastele ning õlaliigesele). Tema harude hulka kuuluvad: (1) rindkere-õlanukiarter, (2) külgmine rindkerearter, (3) abaluualune arter, (4) eesmine ja tagumine õlavarreluud ümbritsev arter. 12
südametegevust tavaliselt B-blokaatori abil Organismi mõiste ja põhiomadused Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem (ei vaja oma talitluse juhtimiseks kunstlikku abisüsteemi) piklikajus hingamiskeskus, millega saab mõjutada hingamiskiirust (kui hapn sisaldus veres kõrge, hingamine aegl), kui hingamiskeskus ei tööta kunstlik hingamine, trahhetoomia kaudu aparaat, mis regul hingamist; südametöö regulatsiooni häirete korral kasutatakse südamesimulaatorit rinnalihase all, mis saadab närviimpulsse südamesse organism vajab kindlaid väliskeskkonna tingimusi ja on sellest mõjutatav, kestvaks elutegevuseks hädavajalikud tingimused: 1. Hapniku olemasole 2. Teatud temperatuur (kohanemine on võimalik mingi piirini, vajalik kohanemisaeg) 3. Toit 4. Valgus (olenevalt individuaalsetest erinevustest saab olla yäielikus pimeduses paar päeva kuni paar kuud) Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1
Kahepoolsel Kaela rihmlihas III-V rinnalüli II-III ülemise kaelalüli tegevusel nimetatud lihased ogajätketelt ristijätketele kinnitub sirutavad lülisammast ja pead Rind Suur rinnalihas* Algab rangluult, Õlavarreluu ülaosale Tõmbab ülajäset ette. Suure M. PECTORALIS MAJOR rinnakult ja roietelt kinnitub rinnalihase ja seljalailihase koostöö lähendab ülajäset kehatüvele Väike rinnalihas* II-V roidelt Abaluule(teravale Kallutab õlga ettepoole, M. PECTORALIS MINOR otsale, mis näeb välja tugevdamisel õlavöötmel tõstab nagu nokk-coracoid ribid, aidates laiendada rinnarakke
tardunes kuni sooja aastaaja saabumiseni. Selts käsitiivalised Käsitiivaliste esindajad ntks nahkhiired on lendamiseks hästi kohastunud, kuid nende tiiva ehitus on teistsugune kui lindudel. Nahkhiire eesjäseme pikenenud sõrmede vahel on pehme nahakile-lennus, mis ulatub kere jalgade ja sabani. Lendamiseks aetakse sõrmed harali, lennus sirutub ja tiiva pindala suureneb. Sõudlend on käsitiivalistel õhjustanud rinnalihase tugeva arengu. Rinnalul on arenenud kiil. Pimedal ajla otsivad nahkhiired õhus putukaid, keda suuga osavasti haaravad. Nahkhiirtel on võime pimeduses orienteeruda. Suunistuda. Nahkhiirtel on võime õhus suunistada inimestele kuuldamatute, väga kõrgete helide ultrahelide abil. Loomakeste poolt katkeliselt tekitatavd ultrahelid peegelduvad teele jäävatelt esemetelt ja nahkiire terav kuulmine tabab selle kaja näol.
operatsiooni. Rinda on võimalik taastada silikoonimplantaadiga, seljalailihasega ja kõhusirglihase abil. (Ibid) Rinna taastamist silikoonimplantaadiga on maailmas kasutatud peaaegu 40 aastat ja on leitud, et selline meetod on efektiivne ja patsientidele ohutu. Rinna taastamine implantaadi abil on tehniliselt lihtsaim meetod, mis sobib rohkem väiksemarinnalistele naistele. Sobiva suuruse ja kujuga silikoonimplantaat (protees) asetatakse suure rinnalihase alla. Meetodi eeliseks on minimaalne kudede trauma ja armide teke. (RAR 2011) Kui patsiendil on mastektoomia teostatud varem, on vajalik implantaadi jaoks eelnevalt moodustada "koetasku". Selleks kasutatakse nn. koevenitusekspandrit, millega 4-6 kuu jooksul venitatakse lihaseid ja nahka vajaliku mahuni ning seejärel paigaldatakse püsiimplantaat (silikoonprotees). Kui meetodit kasutatakse mastektoomiaga samas etapis, siis säilitatakse rinna