pakuvad häid varjumisvõimalusi. Eluviis Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale. Segamini võib ajada Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad. Levik ja arvukus Eestis Metsnugised on levinud üle terve Eesti
jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme
Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: kahjustavad mesitarusid. Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.nov-28.veeb Kivinugis (Martes foina) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 1-2kg, 40- 50cm. Värvuselt pisut hallikam kui metsnugis. Rinnalaik on enamasti valge, harva kollakas ja see hargneb esijalgadele. Vastupidiselt metsnugisele on kivinugisel tallaalused talvel karvadeta. Levik: Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ka Altais, Hiinas ja Mongoolias. Arvukus Eestis: vähearvukas Toitumine: sama mis metsnugisel.Sigimine; sama mis metsnugisel Probleemid: meeldib närida autode elektijuhtmeid Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.nov- 28.veeb
Lindudest aga kanalised, teiste pojad ja linnud. Sööb ka roomajaid ja kalu. Tähtsal kohal on raibe. Talvel elab osaliselt varudest. Jooksuaeg on kesksuvel. Tiine 8-10 kuud , sünnib 2-4 poega (aprill/mai) , imetamine kestab 2 kuud. Põhiliselt öise aktiivsusega. Elab vaid poegade kasvatamise ajal pesas (puuõõnsus, endine orava või röövlinnu pesa). KIVINUGIS (Martes foina) - värvuselt hallikam kui metsnugis. Rinnalaik on valge või kollakas, ulatub ka jalgadele. Meeldib elada hoonete pööningutel. Asulates ja kultuurmaastikel. Vette erinevalt teistest kärplastest hea meelega ei lähe. Õise aktiivsusega. TUHKUR – (Mustela putorius) karvkate tumepruun kuni mustjas. Kõhupool on tumedam kui selg, saba üleni must. Hele nägu tumeda maskiga. Kõrvalesta välisserv on ka valge. Varvaste vahel ujulestad. Eriline hais.
annaabi.ee 
