* Lõuna-Eesti * Põhja-Eesti * Lääne-Eesti * Saared - Missugused esemed kuuluvad Muhu rahvarõiva komplekti ? Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti
Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde
Tihti ümbritseti raha kodaraid meenutava äärega, moodustades kodaratega raha. Võis kanda mitut kannaga raha ühes kees, kusjuures jõukamatel oli mitu rida selliseid keesid rinnal. Rinnaeheteks, ühtlasi rõivaste kinnitusvahendeiks olid sõled ja preesid. Väikeste, ümmarguse võru kujuliste vitssõlgedega kinnitasid oma särgikaeluse nii naised kui mehed. Saaremaa naised kasutasid selleks ka südamekujulisi sõlgi. Suuruselt olid sõled väga erinevad. Eesti naiste kõige pidulikumaks rinnaehteks 19. sajandil oli kuhiksõlg ka pealisriietega, pikk- kuub seljas, pidi ta välja paistma. Saaremaal olid sõled väikesed, mistõttu kanti neid mitu korraga. Tagasihoidliku suurusega olid sõled Põhja-Eestiski, seevastu Lõuna-Eestis sai sõle suurus rikkuse ja uhkuse mõõdupuuks. Erakordselt suured on seto naiste sõled. Setu pruudil pidi pulmas vähemalt kaks kilo hõbedat kaelas olema ja kui seda endal polnud, siis tuli laenata.
annaabi.ee 
