Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab
elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit Kalmete tüübid
at keskpaigast (5.-6.saj), aga neid leide on armetult vähe (mõnikümmend potikildu, üksikud metallesemed, söetükid). Tundub, et püsiasustusega linnused saavad alguse 8. saj (või ka 7. saj lõpu poole) uuesti kasutusele võetud kui püsiasulad? Linnus paikneb kõrvuti asulaga. Suurem osa keskmise rauaaja linnustest paikneb Ida-Eestis (eriti Kagu-Eestis) Linnus kui üliku residents? · Linnuste näited: 1. Otepää 2. Rõuge linnamägi ja 3. Alatskivi 4. Ringvalllinnused 5. Mitmeosaline linnus, asula (neemiklinnus ,,Kalevipoja säng" (Lääne-Eesti, linnus Iru sageli asula paikneb (Põhja-Tartumaal Saaremaa Pöide). linnamägi (arvati, linnuse ees, pm valli üldiselt, rajatud Muinasaja et ees- ja pealinn, taga, enamjaolt neemikule, kraavid lõpuperiood (12. Valter Lang:
pole. Rooma kaupmeestega suhted, kes käisid Vistla suudmealal karusnahku, merevaiku ostmas. Tacticuse ,,aesti" =Eesti(baltlased). Mingi ühine nimetus kõikidele võõrastele? Keskmine rauaaeg Pilt muististest on suurem ja kirjum. Hakatakse rajama arvukalt linnuseid, et oleks võimalikult kergevaevaga ja hästi kindlustatud. Eraldisesisvad mäekünkad (mägilinnused) puidust kaitserajatised. Neemikute peale, nt Toolse linnus. Voore peale Ringvalllinnused, nt Kuusalu Pajulinn (soisel pinnal) Keskmisel rauaajal linnuse ees asula. Linnused rajati, sest: 1. kohapeal vastuolud ülikute vahel 2. välised vastased Kalmistute osas erinevused. 1. Vanade tarandkalmete kasutamine aga uusi ei tehtud. 2. Kangurkalme kividest rajatud aga ilma mingi konstruktsioonita, korrapäratu aga enam vähem ümara põhiplaaniga. 3. Kivivarekalme kivide kuhjatis, mis on hõredam kui kangurkalme, üksik leide ja luid võib
annaabi.ee 
