8) ORGANISEERITUS: organiseeritus- või korrastaatusaste, milleni jõudmine eeldab süsteemi teatavat arengut ja millelt järgmise, kõrgema tasemeni jõudmine eeldab taas teatavaid kvalitatiivseid muutusi. 9) ISEREGULATSIOON: süsteemi oleku ja struktuuri kohandumine väliskeskkonna tingimustele. Tunnuste põhjal on võimalik anda hinnang, mis tüüpi struktuuriga on tegemist - kas tsentraliseeritud, kõik seotud kõigiga, hierarhilise, lineaarse või ringstruktuuriga. 6. Selgitada 1-2 lausega täistekst-teenindussüteemi mõistet. Nimetada põhilised funktsioonid (umbes 5) ja lahendused nende täitmiseks. 7. Selgitada 1-2 lausega dokumendihaldussüsteemi mõistet. Nimetada põhilised liigid (vähemalt 3), funktsioonid (kokku kuni 10) ja lahendused nende täitmiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis on vastutav dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja üleandmise tõhusa ja süstemaatilise kontrollimise eest, kaasa arvatud
õiguspragmatism. 3.2. Tõlgendav hoiak 3.3. Tõlgendamise astmed Õigusnormi tõlgendamine selgitatakse välja õigusnormi tegelik mõte ja tähendus. Õigusdogmaatika uurimisobjekt on õigusnormid, meetod tõlgendamine ja süstematiseerimine. Iga teksti tõlgendamine algab sõnade mõtte tõlgendamisega, st milline on sõna tähendus üldises keelekasutuses. Tõlgendamisel on tegemist nn. arusaamise ringstruktuuriga. Ükskõik millise tõlgendamisviisiga tegu poleks, on tegemist mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Seejuures on oluline sõnade asukoht ja järjestus terviku suhtes. Nii jõutakse hermeneutilise (tähendusliku) ringini, mille aluseks on aktide endi iseloom, sõnade, lausete koha väärtus (arusaamise ringstruktuur). Tõlgendamise viisid jagunevad 2 rühma: 1) subjektiivsed tõlgendamise viisid;
ülekandmist õigusele sisustatud kui keele kommunikatiivne funktsiooni. Seadus on kommunikatsioonimeedium seadusandja ja seaduse rakendaja vahel. Keel on esimene ja oluline eeldus õiguse kehtimise jaoks. Seega on õigus keele alusel kehtiv õigusreeglite- normide süsteem. Iga teksti tõlgendamine algab sõnade mõtte tõlgendamisega, st milline on sõna tähendus üldises keelekasutuses. Tõlgendamisel on tegemist nn. arusaamise ringstruktuuriga. Ükskõik millise tõlgendamisviisiga tegu poleks, on tegemist mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Seejuures on oluline sõnade asukoht ja järjestus terviku suhtes. Nii jõutakse hermeneutilise (tähendusliku) ringini, mille aluseks on aktide endi iseloom, sõnade, lausete koha väärtus (arusaamise ringstruktuur). Keel pole samas mitte ainult õigustloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku