keskosa lähedalt. Kui pinnase tugevus on määratud peamiselt nidususega, asub tsenter jalamist veidi kaugemal. Kui domineeriv on sisehõõre, asub tsenter nõlva jalamile lähemal. Järskude nõlvade puhul (kalle üle 45°) asub tsenter horisontaalsuunas jalami suhtes nõlvast kaugemal. Ühtlase pinnase korral võib pöördetsentri esialgse asukoha määrata joonisel 9.13 esitatud graafiku abil. 9.7.3 Bishopi ringsindrilise lihkepinna meetod 7 Tavalise ringsilindrilise lihkepinna meetodi puhul vaadeldakse ainult momentide tasakaalu ja arvestatakse ainult lihkepinnal mõjuvaid jõude. Bishop esitas meetodi, mille puhul võetakse arvesse lisaks momentide tasakaalu tingimusele vertikaaljõudude tasakaalu ja üldjuhul ka lõikude vahel tekkivaid vertikaal- ja horisontaaljõude (joonis 9.14)
võimaldavad leida ohtlikema lihketsentri ja lihkejoone raadiuse liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks otsitava aktiivsurve jõu antud purunemispinna kaldenurga puhul... automaatselt. vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel (Joon6.16)- Aktiivjõu komponendid. Sageli on otstarbekam kasutada Pa 5.7 Bishop ringsindrilise lihkepinna meetod Bishop esitas keerame aegamööda dünamomeetrit tagasi, lubades seinal pöörduda asemel tema komponente, mis mõjuvad seina normaali suunas ja piki meetodi, mille puhul võetakse arvesse lisaks momentide tasakaalu pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, seina või mõjuvad horisontaal- ja vertikaalsuunas.
Kui pinnase tugevus on määratud peamiselt nidususega, asub tsenter jalamist veidi kaugemal. Kui domineeriv on sisehõõre, asub tsenter nõlva jalamile lähemal. Järskude nõlvade puhul (kalle üle 45°) asub tsenter horisontaalsuunas jalami suhtes nõlvast kaugemal. Ühtlase pinnase korral võib pöördetsentri esialgse asukoha määrata joonisel 9.13 esitatud graafiku abil. 9.7.3 Bishopi ringsindrilise lihkepinna meetod Tavalise ringsilindrilise lihkepinna meetodi puhul vaadeldakse ainult momentide tasakaalu ja arvestatakse ainult lihkepinnal mõjuvaid jõude. Bishop esitas meetodi, mille puhul võetakse arvesse lisaks momentide tasakaalu tingimusele vertikaaljõudude tasakaalu ja üldjuhul ka lõikude vahel tekkivaid vertikaal- ja horisontaaljõude (joonis 9.14). Varuteguriks on nihketugevuse f suhe tasakaalu olekus mobiliseeritavasse nihketugevusse s. Nihketugevus f = c+tan
annaabi.ee 
