Kütuse segu süüdatakse ning rootor hakkab liikuma. [2] 14 Heitgaasid väljuvad mootoris. [2] 7. TRINKLER-SABATHE RINGPROTSESS Trinkler-Sabathe ringprotsess ehk segaringprotsess on Otto ja Dieseli ringprotsessi kombinatsioon. Selle järgi töötavad kiirekäigulised mootorid, mida nimetatakse samuti diiselmootoriteks ja mis on viimaste hulgas levinumad. Trinkler-Sabathe ringprotsessis, nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse. Tänu sellele põleb kütus esialgu isohooriliselt ning sellele järgnevalt isobaariliselt (põlemine kandub eelpõlemiskambrist mootori silindrisse). Trinkler- 15 Sabathe ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse samu kütuseid, mis kompressor- diiselmootoriteski. [3]
79. Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p- v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks 80. Mida tuntakse Sabath Trinkleri ringprotsessi all. Sabathe'i-TrinkIeri ringprotsessi nimetatakse ka segaringprotsessiks. Sellel ringprotsessil töötavad kiirekäigulised diiselmootorid. Sabathe'i-Trinkleri ringprotsessis, nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse. Tänu sellele põleb kütus esialgu isohooriliselt ning sellele järgnevalt isobaariliselt (põlemine kandub eelpõlemiskambrist mootori silindrisse). 81. Rankinei ringprotsessi kujutamine T-s diagrammil nii küllastunud kui ka ülekuumendatud auruga. 82. Braytoni ringprotsess kujutamine p-v ja T-s diagrammil 83
80. Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks 81. Mida tuntakse Sabath Trinkleri ringprotsessi all. Sabathe'i-TrinkIeri ringprotsessi nimetatakse ka segaringprotsessiks. Sellel ringprotsessil töötavad kiirekäigulised diiselmootorid. Sabathe'i-Trinkleri ringprotsessis, nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse. Tänu sellele põleb kütus esialgu isohooriliselt ning sellele järgnevalt isobaariliselt (põlemine kandub eelpõlemiskambrist mootori silindrisse). 82. Rankinei ringprotsessi kujutamine T-s diagrammil nii küllastunud kui ka ülekuumendatud auruga. küllastunud ülekuumendatud 83. Braytoni ringprotsess kujutamine p-v ja T-s diagrammil
2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.’ Isohoorne põlemine 4) 2.’-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4. Adiabaatne paisumine 6) 4. Alumine surnud seis 7)4.-1. Soojuse isohoorne eemaldumine Sabathé ringprotsess ehk segaringprotsess on Otto ja Dieseli ringprotsessi kombinatsioon. Selle järgi töötavad kiirekäigulised mootorid, mida nimetatakse samuti diiselmootoriteks ja mis on viimaste hulgas levinuimad. Sabathé ringprotsessis nagu Dieseli ringprotsessiski süttib kütus ise. Kütus pihustatakse ja pritsitakse mootori põlemiskambrisse viisil, mis jagab soojuse eraldumisprotsessi (põlemise) mootoris kaheks osaks. Osa kütust põleb alguses isohoorselt, seejärel ülejäänud osa isobaarselt. Sisepõlemismootori ringprotsesside võrdluse aluseks sobib termiline kasutegur eeldusel, et lähtetingimused on samaväärsed. Kuna ringprotsessi termilise kasuteguri avaldis on ηt = l/q1 ning
ümbritsevasse keskkonda. Joonis 5.41 Sisepõlemismootori Diesel'i protsess 41(113) Villu Vares Energia ja keskkond Tänapäeva autodes kasutatakse kiirekäigulist diiselmootorit, milles on realiseeritud Sabathe'i- Trinkleri ringprotsessi nime all tuntud segaringprotsess (vt Joonis 5 .43). Nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse, kus kütus põleb esialgu isohoorselt ning seejärel põlemine jätkub mootori silindris isobaarselt. Kütusena kasutatakse kiirekäigulises diiselmootoris samu kütuseid, mis aeglasekäigulistes kompressor-diiselmootoriski. Segaringprotsessil töötava kolbmootori ehitas vene insener G. Trinkler 1902.a ja selle töö printsiip patenteeriti 1904. Joonis 5