I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel
Tsentrifugaalpumbad on piimatööstuses kõige levinumaks pumba tüübiks. Nende töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tiivikud on tavaliselt ajamipoolsest küljest kinnised ja piima sise k siseselt ringorbiidilt selle suhtes tangensiaalselt paikneva väljutusotsiku kaudu. Osakesele mõjuva tsentrifugaaljõu suurus on võrdeline ringorbiidi raadiuse ja nurkkiiruse ruudu korrutisega ning pöördvõrdeline raskuskiirendusega. Sama jõud tekitab pumba survepoolele rõhu. Mõõdetuna vedelikusamba kõrgusena, nimetatakse seda rõhku pumba tõstekõrguseks. Atmosfäärine ehk 100 kPa suurune rõhk vastab vee tõstekõrgusele 10 m. Vedelik sisestatakse tsentrifugaalpumpa tiiviku pöörlemistsentri ümber või läheduses olevast sisestusavast imitoru kaudu. Tsentrigugaaljõu teke (C) ja tsentrifugaalpumba
gravitatsioonilainete vastastikmõju ainega on erakordselt nõrk. Sellepärast oleks gravitatsioonilainetena eraldunud energiat raske kätte saada ja kasutada- gravitatsioonilained hajuksid kosmilisse ruumi. Mustade aukude seos valgusega Gravitatsiooniväli mõjutab valgust. Ta muudab footoni sagedust ja kõverdab tema teed. Mida lähemalt möödub valguskiir mustast august, seda rohkem ta kõverdub. Footoni jaoks tähendab kriitilise ringorbiidi olemasolu, et kui ta möödub sellel kaugusel mustast august satub ta selle gravitatsioonilisse haardesse ja jääb ringorbiidil musta augu ümber tiirlema. Kui valguskiir tungib mustale augule veelgi lähemale, vajub ta aga musta auku. Musta augu lähedal muutub ka valguslainete võnkesagedus. Mida lähemal on kiirgusallikas mustale augule, seda tugevamini tema kiirguse võnkesagedus kasvab. Mustast august eemalduva valguslaine võnkesagedus väheneb, Muidugi on need muutused olulised ainult
22. Dziip talub tehniliste andmete kohaselt tsentripetaalkiirendust 8.5 m/s2, mille juures ta ei sõida veel horisontaalsest kurvist välja. Kui suur tohib olla kurvi raadius, kui auto tahab sõita 40 m/s? 23. Karusselli raadius on 5.0 m ja see teeb täisringi 4.0 s jooksul. Lõbutsejad tiirutavad ühtlase kiirusega mööda ringjoont. Kui suur on nende kiirendus? 24. Kui Maa ümber tiirleva satelliidi ringorbiidi raadiust suurendada 4 korda, suureneb tiirlemisperiood 8 korda. Mitu korda muutub satelliidi liikumise kiirus orbiidil? 25. Tuletada Maa punkti nurkkiirus ja joonkiirus ning kiirendus Maa telje suhtes olenevalt laiuskraadist. Maa raadiuseks võtta 6370 km. VÕNKUMINE 26. Ultraheliaparaat kasutab sagedust 6.7 MHz. (a) Kui kaua kestab üks võnge? (b) Kui suur on ringsagedus? 27. Võnkeamplituud on 10 cm, võnkumise sagedus 0.5 Hz. Kirjutada võnkuva punkti
annaabi.ee 
