tahtnud teda häirida ja segada, vend lubas mulle oma korteri vaadata. Oleneb tänavalpsest. Osadel möödub päev kerjates, osadel liimi nuusutades, osadel varastades jne...oleneb täiesti lapsest, koige noorem tänavalaps kelle eest mina hoolitsen on 8aastane. Maailm paistab suure ja kurjana, palju on veel avastamata, kuid see elu mis tänavatel on on koikke muud kui tore, kena ja hea. Pääsen netti täna oma vennale, saan päeval netis olla umbes pool tundi. Voimalus on vaid minu soprus ringkonnal, ülejänutest ma ei tea midagi. Kuid enamjaolt siiski tänavalstel sellist voimalust ei ole... Loodan et vastasin koigile küsimustele. Kui midagi jäi segaseks, kui on veel küsimusi siis olen nous koigile vastama. Tean ise mis tunne on kui sinust keegi ei hooli ja kui kõik sinuga kurjad, ülbed ja õelad on, sellepärast üritan võimalikult palju ka teisi aidata. Venda ei taha ma sellepärast segada et tal ka naine ja väike poeg. Mis temast ikka segada.
tööstualadel, kus asuvad ka peamised linnad, ning jõgede äärsel alal. Rahvastiku tihedus on seal keskmiselt 1-10 inimest km2 kohta. Enamusel alal aga on väehm kui 1 inimene km 2 kohta (vt. Lisa Joonis ). Joonis . Vene Föderatsiooni Kaug-Ida föderaalringkonna rahvaarv 2.3. Volga föderaalringkond Volga föderaalringkonna rahvastik moodustab Venemaa üldrahavastikust 21% (29 899 699 inimest). Sellel ringkonnal on 14 all-haldusüksust: 1 krai, 6 vabariiki ja 7 oblastit. Nendest 4 rahvaarvult suuremat moodustavad antud ringkonna üldrahvastikust 48,2%: Baskortostani Vabariik 13,6%, Tatarstani Vabariik 12,7%, Nizni Novgorodi oblast 11,1%, Samara oblast 10,8%. Väihima rahvaarvuga Volga föderaalringkonnas on Mari El Vabariik ehk marimaa, mis moodustab selle ringkonna rahvaarvust 2,3%. Volga föderaalringkonna rahvastik ühtlasemalt eri all-haldusüksuste vahel jaotunud (vt.Joonis )
põhjal. Ja ringkond saab täiendva koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. Ringkondade piirid on tõmmatud üsna suvaliselt. Iga erakond, mis võtab valimistel osa, koostab oma kanditaatidest kaks nimekirja: üleriigiilise ja nimekirja iga ringkonna jaoks eraldi, kus erakond võtab Riigikogu valimistel osa nimekirja. Erakond võib panna igas ringkonnas kaks kanditaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. Üksikkanditaat võib esitada ennast ainult samas ringkonnas, kus ta kandideerib. Struktuur Riigikogu tööd korraldab juhatus, mis on Riigikogu liikmete hulgast valitud organ. See koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel
vahelistes küsimustes. Võib suunata tsiviil- ja kriminaalasju ühest kõrgest kohtust teise. Kõrged kohtud 18-st kohut, millest kolme võimkonda kuulub enam kui üks osariik. Kõrge Kohtu esimehed määrab president India ülemkohtuniku ja osariigi kuberneriga konsulteerida. Kohtunike arv erineb kohuti. Kohtunikud on ametis 62. eluaastani. Ringkonna kohtud Kohtunikud määrab osariigi kubernir osariigi Kõrge Kohtuga konsulteerides. Igal ringkonnal (zilla) on oma tsiviilasju arutav kohtunik. Kriminaalasjadega tegeleb istunigkohtunik (session judge). 11. Majandus India majanduse toimuvad pöördelised muutused. India on pöördunud väga kaitstud segatüüpi majanduselt, mis rajas kaasaegse tööstusriigi aluse, vaba turumajanduse poole. Nüüd astub ta maailmaturule. On rakendatud laiaulatuslikke reforme, alates tollitõkete alandamisest kuni välisinvesteeringute ligimeelitamiseni. Hoolimata opositsiooniparteide
Individualism ühiskonnas peab iga liige hoolitsema vaid iseenda ja oma lähedaste eest. Individualistlike kultuuride esindajad on suhteliselt enesekesksed. Inimese identiteet baseerub indiviidile, mina-kesksusele. Lõppeesmärgiks on eneseteostus. Kollektivistlikus ühiskonnas tunnevad inimesed end kuuluvat teatud gruppidesse (sugulased, organisatsioonid), kus toetatakse üksteist ning ollakse grupile lojaalsed. Identiteet baseerub sotsiaalsel ringkonnal. Grupi poolt on olemas kontroll ning inimesed pingutavad, et endast mingit muljet jätta. Kollektivistlikkuse määr mõjutab inimeste mitteverbaalset käitumist. Tomkins leidnud, et individualistlikes kultuurides inimesed naeratavad rohkem. Individualistlikus kultuuris, nt. USA-s on kohtamised ja nn. small-talk ja tutvused palju olulisemad kui kollektivistlikus kultuuris, kus sotsiaalne võrgustik on rohkem fikseeritud ja ei sõltu konkreetse inimese initsiatiivist
annaabi.ee 
