liikmesriigi kohus küsimustes, mille sisuks ei ole õigusemõistmine (nt registrisse kandmise funktsiooni täites) liikmesriigi kohtumenetluse pooled ise üldjuhul liikmesriikide haldusasutused mitteliikmesriigi kohtud, üldiselt ka rahvusvahelised kohtud teised EL institutsioonid Nt pole vastu võetud eelotsuse küsimusi: Hollandi Riiginõukogult, Luksemburgi maksuametilt, Itaalia riikliku süüdistaja ametkonnalt, Itaalia kontrollikojalt, Austria Ringkonnakohtult (ei tegutsenud konkreetses asjas õigusemõistjana), Pariisi linnakohtu advokatuurilt. Euroopa Kohtult saavad eelotsust küsida kõik Eesti maa- ja linnakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 2.3. Materiaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida)
puudulikult kinnitatud katusekivide uuesti kinnitamiseks. Maakohus jätab selle nõude otsusega rahuldamata, põhjendusega, et A ei ole katusekivide halba paigutust tõendanud. A esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt kukkusid halvasti kinnitatud kivid pärast maakohtu otsuse tegemist katuselt alla. Kaebusele lisab A vastavad fotod ja palub üle kuulata seda kinnitavad tunnistajad. B taotleb ringkonnakohtult uute tõendite vastuvõtmisest keeldumist. Kuidas peaks ringkonnakohus asja lahendama? Esmalt peab ringkonnakohus otsustama §638 apellatsioonikaebuse menetlusse võtmise. MA arvan, et peaks võtma menetlusse ja §640 lõige 1 punkt 6 määrab aja et asja kohtuistungil lahendada. Et ta saaks kuulata üle tunnistajad. 56-02 §652 lg 2 SAAB ESITADA tõendab juba esinenud asjaolusid. 2. Kiirlaenuühing A andis B-le viieks kuuks tarbimislaenu summas 50 000 krooni. Erinevate
mis kuulub ostetud stardipüstoli juurde. Tõendeid, mis tema sellist mitte-arusaamist ümber lükkaks, ei ole. Kaitsja heitis ette, et uurimisasutus ega prokuratuur ei ole isegi üritanud kuriteokoosseisu subjektiivse tunnuse (tahtluse) olemasolu tõendada ning tahtlusele ei ole viidet ka süüdistuses. Prokuratuur vaidles apellatsioonile vastu, leides, et vaidlustades tahtluse olemasolu, taotleb kaitsja ringkonnakohtult sisuliselt tõendite hindamist. Kokkuleppemenetluses see aga võimalik ei ole ja nii on kaitsja väljunud apellatsiooniõiguse piiridest. Liiatigi on kohtuistungi protokollistki näha, et süüdistatav ja prokurör jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja olid mõlemad sellega nõus. Kellel on õigus ja mis on ringkonnakohtu võimalused selles olukorras? Kas kirjeldatud tegu on kuritegu? Kui ei olnud tahtlust, siis ei saa olla kuritegu ja saab kaevata edasi ringkonnakohtusse.
annaabi.ee 
