Nõelklapi säär ja klapi kere moodustavad väga täpselt töödeldud (lõtk 2... 5 μm) preetsiisse paari, mille osad nõelklapi ja klapi kere ei ole eraldi vahetatavad. Nõelklapp 4 surutakse oma pessa rõhu reguleerimiskruvi, vedru 5 ja tõukuri 6 kaudu. Vedru eelpinge on reguleeritav reguleerimiskruviga 7, mis fikseeritakse kontramutriga 8. Kütus surutakse KPP-ga mööda kanalit 9 pihusti nõelklapi 4 diferentsiaalpinna ja pihusti kere vahelisse ringkanalisse 10 ja sealt kolme kanali 11 kaudu nõelklapi rõhukambrisse 12. Kui kütuse rõhu poolt tekitatud jõud nõelklapi diferentsiaalpinna koonusele ületab nõelklapi vedru pinge poolt tekitatud vastujõu, tõuseb nõelklapp oma pesalt ja kütus pääseb suure kiirusega pihusti düüsi ning sealt väga peenikeste jugadena põlemiskambrisse. 8 5. Pihustite töö kontroll ja remont Pihusteid kontrollitakse ja reguleeritakse spetsiaalsel katsestendil,
Meritähtede põhline tugitoes (joonis. ) koosneb rohkearvulistest üksikutest lubiplaatidest, mis on omavahel seotud sidekoega ja lihastega. Meritähtedel on liikumiseks arenenud unikaalne torukeste süsteem, mis kannab nimetust ambulakraalsüsteem. See algab selgmiselt erilise sõelakujulise mandrepoorplaadiga. Läbi selle pääseb merevesi kanalite süsteemi, mille esimese osa moodustab kivikanal. Kivikanal suubub keha alumises osas paiknevasse ringkanalisse ning sealt edasi kiirtesse kulgevatesse radiaalkanalitesse. Radiaalkanalitega on omakorda ühenduses lihalise ehitusega arvukad ambulakraaljalad. Need on paigutunud kiires nii, et laiem ampullikujuline ots asub looma kehas, peenem, iminappa kandev ots on aga sirutunud läbi skeletis oleva avause välja. Liikumiseks surutakse ambulakraaljalgadesse merevett ja selle toimel sirutuvad need välja. (1) Lihaskond on meritähtedel suhteliselt nõrgalt arenenud. Piki iga kiire selgmist külge minev
klapi suletud olekus läbib kogu pihusti düüsi ava ja ulatu põlemiskambrisse 12 Üheavalise pihusti nõelklapi avamise rõhk on 12 Mpa 13 Klapi tõus on kuni 0,3 mm. 14 Pihustamise kvaliteeti kontrollitakse pihustitel regulaarselt vastavalt valmistajafirma soovitustele iga 1500…4000 töötunni järel PIHUSTITÖÖ KIRJELDUS. 1 Kütus surutakse pihusti nõelklapi diferentsiaalpinna ja pihusti kere vahelisse ringkanalisse ja sealt nõelklapi rõhukambrisse . Kui kütuse rõhu poolt tekitatud jõud nõelklapi diferentsiaalpinna koonusele ületab nõelklapi vedru pinge vastujõu, tõuseb nõelklapp oma pesalt ja kütus pääseb suure surve all pihusti düüsidesse ,kust ta väga peenikeste jugadena põlemiskambrisse. 2 Pihustamise algusrõhku reguleeritakse nõelklapi vedru eelpingusega ja see võib olla iga mootorimargi pihustil erinev, vahemikus. Pihustusprotsess lõpeb
Selliste pumpade imikõrgus ei ületa reeglina 4...5 m. Avatud keerispumbas pöörleb pikkade töölabadega tööratas pumba korpuses, mille otsakaandes on mõlemal või ühel pool tööratast sirbikujulised imi- ja surveavad . Imi ja surveavade vahel on esialgu laienevad ja enne surveava ahenevad ringkanalid. Keskosas on kanalid ühtlase läbilõikega. Imi-ja surveavade raadius on ringkanali raadiusest väiksem. Tööratta pöörlemisel vedelik sattudes imiavast laienevasse ringkanalisse paisatakse tööratta labadega keskosast väljapoole tekitades vedelikule keerisliikumise. Edasisel liikumisel ringkanalis vedeliku rõhk tõuseb proportsionaalselt kanali pikkusega kuni kanali aheneva osani ja kanali ahenevas lõpuosas surutakse vedelik surveavasse. Avatud kanaliga keerispumbad on võrreldes sama näitajatega suletud kanalitega pumpadest gabariitidelt suuremad, kuid tema üks iseärasusi on kuiv iseimemisvõime Keerispumba tootlikkus: Q = 0,5u2×F , kus
soveldatud liitepindadega pihustusseib 2 ja jaotusseib 3 fikseeritakse keermestatud stopperiga 4. Koostatud pihustipea koos tihendiseibiga kinnitatakse keermega pikendustorule. Pihusti kinnitatakse kruvi-klambriga pihustihoidjasse, mille kaudu toimub ka kütuse andmine pihustisse. Pihusti keresse puuritud kanalite ja pikendustoru kaudu pääseb kütus pihustipeasse. Stopperi ja jaotusseibi perifeeriasse puuritud avade kaudu satub kütus surve 1,6…2 MPa all pihustusseibi perifeersesse ringkanalisse 2 ja sealt tangentsiaal -kanalite 8 kaudu pihustusseibi keskel olevasse keeriskambrisse 9 (vt pihustusseibi vaade I ja lõige A–A). Kiiresti pöörlev kütus väljub keeriskambrist läbi keskmise kanali 10 koonusena koldesse, kus pihustub ja seguneb katlaventilaatori abil läbi õhusuunaja antava õhuga. Kütuseosakeste intensiivsemaks ja ühtlasemaks segunemiseks õhuga annavad õhu-suunaja labad ka õhule pöörleva liikumise.
signaallambi. Selleks et õlitus ei sõltuks üksnes mootori siis sulguvad peamagistraaliga ühendatud avariianduri 22 pööretest, vaid ka koormusest, on õlipumba doseerseadis kontaktid ja esilaternal süttib roheline signaallamp. ühendatud trossi kaudu gaasikäepidemega. Peamagistraalist juhitakse õli esimese raamlaagri keres Selline seguõlitus vähendab õlikulu, heitgaaside suitse- paiknevasse ringkanalisse 16 ja sealt mööda väntvõllisse mist ja mürgisust. Vähem tähtis pole ka käsitsemislihtsus, puuritud kanalit tsentrifuugi 20, kus toimub õli peen- kuna paaki kallatakse (nagu neljataktiliste mootorite puhastus. puhulgi) puhas bensiin. Tsentrifuugi alumiiniumisulamist kere ja kaas on Neljataktiliste mootorite õlitus. Neljataktilistel mootori- kinnitatud kulu ja poldiga väntvõlli eesotsale ning ta pöör-
annaabi.ee 
