saab määrata kruvi reegli abil Vooluraami või magnetnõela abil saab määrata magnetinduktsioni vektori suuna suvalisses magnetvälja punktis. Vooluga sirgjuhi ehk sirgvoolu magnetväljas asetub magnetnõel sellise ringjoone puutuja sihis, mille tasand on juhiga risti (joonis B). Induktsiooni vektori suunda saab määrata kruvi reegli abil: magnetnõelte põhjapooluste suunad ehk magnetinduktsiooni vektorite suunad ringjoontel ühtivad kruvi pööramise suunaga kui kruvi liigub voolu suunas. Püsimagneti pooluste vahele asetatud magnetnõela põhjapoolus on suunatud püsimagneti lõunapooluse suunas (joonis C). Järelikult on selles magnetväljas magnetinduktsiooni vektor suunatud püsimagneti põhjapoolusest lõunapooluse suunas. Asetame vooluraami püsimagneti pooluste vahele, kus on homogeenne magnetväli. Kui vooluraami positiivse normaali n-> (vektor) suund ei ühti magnetinduktsiooni vektori B ->
9) Kivi visati vertikaalselt üles algkiirusega 15 m/s . Kui pika ajapärast on ta kõrgusel 10m ? VI 1) Mida nimetatakse pöördliikumiseks ? Kõik ainepunktid moodustavad ringjooni ümber ühise telja mid nim pöörlemisteljeks pöördliikumisel ei ole kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Need on küll ringjooned ,kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Seepärast on erinevad ka joonkiiresed ja joonkiirendus. Ühesugused on nii pöördenurk kui ka nurkkiirendus 2) Massikeskme arvutusvalem ? 3) Raadiusvektori arvutamine koordinaatide kaudu ? 4) Milliste kehade põrge on tsentraalne ? Kehade mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kerakujuliste kehade põrked on alati tsentraalsed 5) Kesktõmbejõud ? Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbe- ehk normaalkiirenduse
Pöördliikumisel moodustavad kõik ainepunktid ringjooni ümber ühise telje, mida nimetatakse pöörlemisteljeks Kulgliikumisel on keha kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Seetõttu on ühesugused nii kiirused kui ka kiirendused. Kogu keha liikumist võib kirjeldada ainult ühe punkti liikumisega. Tavaliselt võetakse selleks punktiks keha massikese. Pöördliikumisel ei ole kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Need on ringjooned, kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Sellest tulenevalt on erinevad ka joonkiirused ja –kiirendused. Ühesugune on nii pöördenurk, nurkkiirus kui ka nurkkiirendus. Sellepärast eelistatakse kehade pöörlemise kirjeldamisel nurksuurusi. Joonsuurused on neist kergesti leitavad, need on võrdelised pöörlemisraadiusega. 2. Ainepunkti ja tahke keha translatoorse liikumise dünaamika a. Inertsiseadus ja inertsiaalsed taustsüsteemid b. Liikumishulk, jõud ja impulss. Newtoni II seadus c
(vaata joon. 31) kus ha* - hambapea kõrguse tegur, h *f - hambajala kõrguse tegur. Naaberhammaste sümmeetriatelgede vahelist nurka nim. nurksammuks , kusjuures 2 = . z Hammast piiravate erinimeliste profiilide vahelist kaugust jaotusringjoone kaarel nim. hamba jaotusringpaksuseks s. Niisamuti määratletakse hamba paksusi ka teistel ringjoontel (näiteks peaderingpaksus sa). Hambavahe ringlaiused: hambavahe jaotusringlaius e hambavahe peaderinglaius ea jne. Kuna hammasrataste geomeetria arvutamisel lähtutakse külglõtkuta hambumisest, on s + e = p = m . Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta
leeljoone (võrdle samanimelise käsuga OFFSET leheküljelt 33). Ka ringjoon on jooniste tüüpiline objekt. Käsuga CIRCLE ilmutatakse viip Specify center point for circle or [3P/2P/Ttr (tan tan radius)]: Valikutel on järgmine tähendus: · 3P teatada ringjoone kolm punkti, mida ring- joon läbib; · 2P teatada ringjoone diameetri otspunktid; · Ttr olemasolevatel sirgjoontel, ringjoontel või kaartel tuleb näidata kaks punkti, mis on loo- dava ringjoone puutepunktideks; lisaks tuleb teatada raadius (NB! ringjoone asukoht sõltub näidatud punktide valikust oluliselt). Joonis 14. Vaikimisi sisestatav punkt saab uue ringjoone keskpunktiks. Seejärel võib vastavalt viibale Specify radius of circle or [Diameter] sisestada kas arvulise suuruse, mis on ringjoone
annaabi.ee 
