1. Ringliikumisel muutub kiiruse suund, seega esineb ka kiirendus. Üldiselt on kiirendus suunatudringi tsentri suunas. Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud täpselt keskkpunkti ehk asetseb raadiusel. See on kesktõmbekiirendus. Kesktõmbekiirenduse leiame valemiga ak`= v*v/r Ringjoonelisel liikumisel hoiab keha kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud Mille saame leida Newtoni teisest seadusest? Inertsi omaduste tõttu püüab keha ringjoonelt lahkuda Mõjudes ringliikumise tekitajale tsemtrifugaaljõuga Kesktõmbejõud võib olla kurvis liikuva auto jaoks hõõrdejõud, tehiskaaslase jaoks gravitatsioonijõud Ringliikumist kohtame laialdaselt taevakehade juures ja tehnikas Näide: Kui suure horisontaalse kiirusega peame keha viskama, et ta kukuks Maast mööda ja jääks tiirlema ümber Maa. Ringliikumisel hoiab keha raskusjõud, kesktõmbekiirendus
Kui püüda telge kallutada, siis see tähendab osakeste kiiruse muutmist, täpsemalt kiiruse suuna muutmist. Aga igasugust kiiruse muutust takistab inerts. Katsed kaldpinnal veerevate kehadega näitavad, et mida kaugemal pöörlemisteljest asub keha mass, seda inertsem on keha, seda aeglasemalt keha kiirus kasvab. Katse kangiga laua tõstmine: pikast õlast ja lühikeset õlast vajutada. Mida suurem on kaugus pöörlemisteljest, seda suurem on joonkiirus Tiirlev keha lendab ringjoonelt minema puutuja suunas Keha lendab ringjoonelt minema siis, kui kesktõmbe jõud kaob Kui tahad jõus võita, suru kangi pikemale õlale Niimitu korda võidad jõus, kui kaotad teepikkuses Kui vabalt rippuva süsteemi raskuskese on allpool toetuspunkti, siis on süsteem tasakaalus Pöörlev keha püüab säilitada oma olekut (telje asendit, pöörlemiskiirust). Mida kaugemal pöörlemisteljest asub keha mass, seda inertsem on keha Katse
Reaalarvu x absoluutväärtuseks (ehk mooduliks, tähistatakse |x|) nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi: |x| = x , kui x on suurem võrdne nullist ja |x| = -x kui x on väiksem nullist. Absoluutväärtuse omadused |x + y| |x| + |y| |x - y| |x| - |y| |x · y| = |x| ·|y| |x / y| = |x| / |y| 1 3. Muutuvad ja jäävad suurused, tuua näiteid. Üleminekul ühelt ringjoonelt teisele muutub ringjoone läbimõõt d ja muutub ka ringjoone pikkus l. Vaadeldavas ringide hulgas läbimõõt ja pikkus muutuvad suurused. Leides aga ringjoone pikkuse ja läbimõõdu suhte l/d, siis see suhe jääb kõikide ringjoonte puhul samaks; selle suhte väärtuseks on arv . Suurused l ja d on vaadeldavas ringjoonte hulgas muutuvad suurused, nende suhe l/d aga muutumatu suurus.
S1 = { (x; y) | x2 + y 2 = 1; x, y ∈ R }, mis on ruumi R2 alamruum. Hom¨oomorfsused S1 ≈ S1 ja S1 ≈ S2 on saavutatavad kujutustega ϕ1 : S1 −→ S1 , ϕ2 : S1 −→ S2 , 56 5 KONSTRUKTSIOONID ... ϕ1 (x, y) = (ax + r; 0; ay), ϕ2 (x, y) = (rx; ry; 0). Toori T ja otsekorrutise S1 × S2 punktide vahel eksisteerib loomulik u ¨ks¨uhene vastavus ψ : T −→ S1 × S2 , ψ(P ) = (Q; R), kus Q on punkt ringjoonelt S1 , mille liikumisel tekib punkt P ja R on punkt, millesse liigub ringjoone S1 keskpunkt punkti Q liikumisel punkti P . Teades punkti P koordinaate, on arvutatavad punktide Q ja R koordinaadid P (x; y; z), Q( x2 + y 2 ; 0; z), rx ry R( ; ; 0). (5.8) x2 + y 2 x2 + y 2 Kujutuste ϕ1 , ϕ2 ja ψ abil on saadav bijektiivne kujutus
annaabi.ee 
