kiirgutamisi. Palli võib olla tehtud sünteetilisest materjalist või kummist, läbimõõt peab olema 18-20cm ja miinimumkaal 400g. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi. Rõngale omased kehaelemendid on pöörded, hüpped, painduvuse ja tasakaalu elemendid. Vahendiga tehtavad elemendid on tiirutamised ümber kehaosade, visked ja püüded, veered põrandal ja kehal, rõngast üle ning läbihüpped. Vahendiga kiigutatakse, ringitatakse ja tehakse kaheksaid. Rõngas peab olema tehtud puust või plastikust, rõnga diameeter on 80-90cm ja miinimumkaal 300g. Vahendit peab kasutama kõikidel tasapindadel. Kurikaid kasutatakse paaris ehk käes peab olema kaks kurikat, mis peavad olema kogu aeg liikumises. Kurikatega sooritatakse veskeid, väikseid ringe, viskeid, püüdeid ja koputamisi. Kurikatele iseloomulikud kehaelemendid on pööred ja tasakaalud. Kurikad on valmistatud puust või sümeetrilisest materjalist
Sobib nii väikestele kui ka suurtele. Selles lookeses on sees kõik lapsele olulised inimesed. Siin memm, siin taat, siin on minu issike, siin on minu emmeke, ja siin olen mina ise- kõik on minu pere. Lapse käel on viis sõrme, viies sõrm lapse käel: esimene sõrm ja teine sõrm, kolmas sõrm ja neljas sõrm, viies sõrm on pöial, tema sõrmi hoiab. Sõrmede näitamist ja liigutamist alustatakse väiksest sõrmest. Kui jõutakse pöidlani, surutakse see teiste sõrmede peale ja ringitatakse kätt randmest ühele ja teisele poole. Sõrmelugu Mängus on kaks poolt, küsija ja vastaja. On sul teada, mitu sõrme on mu väikesel käel ? Küsija tõstab oma valitud arvu sõrmi üles. Kui nüüd hästi hoolsalt vaatad, mitu sõrme näed ? Vastaja loendab sõrmed ja tõstab üles sama arvu sõrmi. Lisan teise käe ja vaat, sõrmi palju kokku saad ? Vastaja loenda, ütleb arvu ja näitab sama arvu sõrmi. Sõrmi kokku nüüd...! Kilpkonn See on minu kilpkonn
teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk COMMENT). Mõttesüntaksi tasandil opereerib inimene sisemiste sõnadega ja kujutlustega. Seega mõttesüntaksi etapil toimub mõtte (kujutluse) struktureerimine. Lapse tähelepanu saab suunata piltide analüüsil, küsimustega mingi episoodi struktureerimisel, tugisõnadega jutustamisel. Afaasikute taastusravis on kasutusel võte, mille puhul olu- või tegevuspildil tõstetakse esile (värviga, ringitatakse) detailid, mis peaksid ütluses kajastuma. Semantilise süntaksi etapil jõutakse ütluse semantilise esituse ehk kirjeni. Viimane võib küll vähesel määral veel muutuda seoses väliskõne sõnavormide valiku ja kombineerimisega. Eelmise etapiga võrreldes on ütlus sisuliselt piiratum ja ühtlasi täpsem. Nimelt on kõneleja juba valmis valima väliskõne süntaktilist struktuuri ja sõnavorme, s.t. jaotama semantilised komponendid grammatilisteks ning leksikaalseteks