Kinni püütakse nii lainete energia kui ka ookeani hoovuste energia. Rootsi Sundsvalli haigla jahutussüsteem töötab jää ja lume jõul – snowcooling plant alates aastast 2000. Pool Rootsi elektrist on toodetud tuumajõujaamades. Koos hüdroenergiaga moodustab see suurima energiaallika ning on kogu Rootsi energiasüsteemi aluseks. Kokku on Rootsis kümme tuumareaktorit. Vattenfallile kuuluvad neist seitse reaktorit, kolm Forsmarkis ja neli Ringhalsis. Nendest reaktoritest saadakse tubli kolmandik kogu riigis kasutatavast elektrist, ehk ca 50 TWh aastas. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja nendest kaks suletakse juba sel aastal. Masinatööstusharud Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel
Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Energiamajanduse tõhustamine: võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada. Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga
olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest. Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003. aasta septembri lõpuks 217 tuhandeni, olles suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,6% võrra. Töötuse määr oli 2003. aasta septembris 5,4%, mille kalkuleerimise eripära
laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest. Rannar Jantson Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003. aasta septembri lõpuks 217 tuhandeni, olles suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,6% võrra. Töötuse määr oli 2003. aasta septembris 5,4%, mille
annaabi.ee 
