(kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima.
c)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist. Jaana oli väga väsinud: tal oli olnud koolis spordipäev. d)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte esile tõstmiseks. Ta mõtles selle välja kõik olid kurvad. e)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on omavahel väga nõrgalt seotud. Ilm oli ilus; buss sõitis mööda tänavat. 3 Võrdlevad tabelid: Lausete arv kokku Rindlausete % Põimlausete % 41 4.1 1.2 Koma vajavate sidendite arv Koma mittevajavate sidendite arv Ainult koma osalausete vahel 11 9 16 Kasutatud kirjandus: Eesti keele õpik 8. klassile (lk 65, 67, 85, 87) Põhikooli eesti keele käsiraamat (lk 7175) Internet: Teaduslik tekst: http://www.autoleht.ee/uudised?id=3987 Ilukirjanduslik tekst: http://www.miksike
pikkus sõnades Vanatädi-lugu 5 Tuvi-lugu 6 Põimlausete arv Lumememme-lugu 2 Palli-lugu - jutustuses Vanatädi-lugu - Tuvi-lugu - Laiendatud lihtlausete arv Lumememme-lugu 7 Palli-lugu 1 jutustuses Vanatädi-lugu 6 Tuvi-lugu 4 Rindlausete arv Lumememme-lugu 1 Palli-lugu - jutustuses Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu 1 Koondlausete arv Lumememme-lugu - Palli-lugu 1 jutustustes Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu - Vähelaiendatud lihtlaused Lumememme-lugu - Palli-lugu 1
(Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi. NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on pakkuda lapsele intensiivset kokkupuudet ja võimalust moodustada tema jaoks probleemset lause- malli. Sama põhimõtet järgitakse ka antud metoodikas. Tekstid on koostatud lähtuvalt lapse prob- leemsetest valdkondadest (lapse jaoks on probleemne põimlausete, rindlausete, vabade laienditega lihtlausete kasutamine iseseisval jutustamisel). Mitmed autorid on rõhutanud, et õppetegevused oleksid lapsele jõukohased ning toimuks raskusastme järk-järguline tõus (Traumann, 2009; Karlep, 1998, 2003). Käesoleva töö õppetege- vuse planeerimisel lähtutatakse süsteemsuse ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga järgnev töölõik oleks eelmisele loogiliseks jätkuks ning igas järgnevas tunnis saaks korrata eelmises omandatut.