oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult Punaarmee juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Tegevus punase terrori ja sõjasündmuste ajal • Kritiseeris Trotski Jossif Stalini tegevust, oli ka tema tegevus nõukogude võimu algusaastatel suunatud kõigi meetodite ja võimalustega võimu säilitamisele ning vastaste hävitamisele. Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada rindepiirkonnas asuvad kontrrevolutsioonilised valged ohvitserid, andis käsu nr 31, esimesed koonduslaagrid Nõukogude Venemaal ja paigaldada kõhklevate Punaarmee üksuste tagalasse nn tõkkeüksused, kes hukkasid taganevaid sõjaväelasi, ning korraldas ka taganenud sõjaväelaste seas avalikke hukkamisi, valides ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks taganemise eest rindelt. Eksiil ja surm • 1929
Kui agressorriik Kui ohver 1. 17. august 1939 tungis poolale kallale 1. Saksamaa ründas teda esimesena Barbarossa 2. hävitas vallutatud aladel kogu vastupanu plaani järgi 3. pööras riigivõime kominterni abil 2. Oli sunnitud taganema väga pikalt. 4. jagas Saksamaaga Euroopa mõjusfäärideks 3. Sakslased hävitasid kommuniste, kes oli 5. laiendas enda piire tunduvalt sõjalise jõu abil tabatud rindepiirkonnas. (nt. Tuulepealse Maa Teise maailmasõja käigus. Leo Solba jt.) 6. korduv kallaletung ja ultimaatumite esitamine 4. Oli reaalne oht riigi langemiseks Soomele 5. piirati 900 päeva Leningradi 7. Tungis Mandzuuriasse 6. saatis sõdurid ,,iga hinna eest" sõtta 13. Sõda Vaiksel ookeanil Sõda Vaiksel ookeanil algas detsembris 1941, pärast seda, kui Jaapani lennukid sooritasid ootamatu
Tallinna vallutamine augustis 1941. See kõik suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui 22. juunil 1941 puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus metsavendade tegevus. Esimeste kokkupõrgetega Eesti partisanide ja Punaarmee üksuste vahel algas Suvesõda. Kui Saksa väed jõudsid Eesti aladele, võeti neid vastu kui vabastajaid, kuna valdav enamik eestlastest nägid sakslastes vabastajaid bolsevistlikust hirmuvalitsusest. Sõdurid Narva rindepiirkonnas tankiga Tiger I. Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased 19411944 vabatahtlikena Saksa sõjaväkke ja Relva-SS-i. Paljud neist tahtsid isiklikult bolsevikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolsevismi vastu.
saksa vägedega liikusid lääne ka terve rida eesti tsiviilalanike, et põgeneda NSVL võimu eest ja veel teine osa lahkus rootsi kartes NSVL okupatsiooni. Pärast sõda oli 2 riiki, kus olid suured eesti kogukonnad- Saksamaa ja Rootsi. Peale sõda liiguti edasi ka USAsse, Kanadasse, Austraaliasse. Terve rida eesti linnu oli purustatud. Narva täielikult, Tallinn ja Tartu osaliselt ja ka väiksemad linnad olid saanud kahjustusi. Narva puhul mängis kindlat rolli see, et narva oli rindepiirkonnas 44 aastal ja seeläbi narva purustati, aga näiteks Tallinn sai palju purustada märtsis toimunud õhurünnaku tulemusena, mille NSVL väed ette võtsid (estonia teater sai palju purustada) . Majandusliku poole pealt tööstusettevõtetest oma 50 % oli purustatu ja ka sõjaaastatel külvipind oli poole võrra vähenenud. Eesti kaotas iseseisvuse, majanduslikult halvavalt, rahvastiku seisukohalt halvavalt.
annaabi.ee 
