TALVINE MÜÜRIMINE Mõningatel juhtudel on talveoludes müüritööde piir juba +5 C´ juures, sest mõned mördid nõuavad kivistumiseks just seda temperatuuri. Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon. Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st. - tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud - mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva. - talvinemört peab olema nii poorne, et mördi kivistumisreaktsiooniks vajalik vesi võiks jäätudes laieneda mördisisestesse pooridesse struktuuri kahjustamatta. Neid nõudeid saab täita järgmiste meetmetega: - ladustatakse sooja või võimalikult kuiva ruumi või selliselt et neid saaks soojendada, harilikult tuleb ehitsuplatsile selleks ehitada ajutine ladu või töör...
Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres. Relvadeks olid vanad, roostes nõukogude trofeerelvad. Seejärel viidi pataljon Volosovo, kus see asus raudtee- ja sildade kaitsele. Hiljem teostas julgestusteenistust Novgorodi piirkonnas, ning võttis osa Volhovi "koti" likvidee- rimisest. Julgestusgrupp 183 formeeriti 1941. a. augustis Pärnus leitnant H. Stokeby juhtimisel. Mõned päevad hiljem lahkus Stokeby oma kohalt, mille põhjuseks oli saksa sideohvitseri ja selle staabi halvustav suhtumine eestlastesse. Tema asemele asus ülemleitnant Evald Ant. 9 Hiljem asus Anti asemele major H. Elram. Kokku oli pataljonis umbes 770 meest. Mehed kandsid saksa vormi, kuid oli keelatud kanda saksa auastmeid
See NSV valdu antakse üle Vene NFSVle. Sama piirkond pidi olema eendiks, mis hoiaks päeva õhtul täpsustati veel valdade nimesid. sissetungivaid vägesid teatud aja kinni. Järgmisel päeval 23. augustil 1944. aastal NSV Liit oli huvitatud piiride korrigee võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rimisest veel enne Baltikumi lõplikku vallu vastu seadluse “Pihkva oblasti moodustamise tamist ning sõja lõppu Euroopas, et hoida ära kohta Vene NFSV koosseisus”. Nimetatud lääneriikide võimalik sekkumine rahu ajal. seadluse alusel eraldati Eesti NSV koosseisust Moskvas ei välistatud, et Atlandi hartale
teha, sest vigade hulk ja risk on seal tõenäoliselt väiksem. Teisalt võib detsentrali-seerimisest hoidumine põhjustada ülekoormuse organisatsiooni tipus ja viivitusi otsustamisel ning minna kulukamaks kui vead otsustamisel. 2. Organisatsiooni suurus. Sellest oleneb tehtavate otsuste hulk. Suure hulga juhtide ja spetsialis-tidega konsulteerimine võtab palju aega ja on kulukas. Väljapääsu peab leidma detsentralisee-rimisest või organisatsiooni jagamisest mitmeks allüksuseks. 3. Organisatsiooni tegevuse maa-alaline detsentraliseeritus. On loomulik, et otsustamine on sel juhul detsentraliseeritud, sest kaugel asuva juhiga ei saa igat asja läbi arutada. 4. Organisatsiooni struktuur. See soodustab või takistab detsentraliseerimist. Suur kontrollimis-ulatusega (ühele juhile alluvate inimeste suure arvuga) organisatsioonis on detsentraliseerituse aste kõrgem, kitsalt
annaabi.ee 
